Ligi: ESMi puutuv puust ja punaseks

"Kindluse mõttes kindlustame üle," ütles Ligi, kes on seisukohal, et nii kohtuvaidluses kui avalikkuses on ESMi teema Eestis ületähtsustatud.

Võtmeküsimuseks eelolevates debattides saab riigikogu ja erialakomisjoni (antud juhul Euroopa Liidu asjade komisjoni ehk ELAKi) vahekord ESMi puudutavates otsustes.

"Selge on see, et rahaliste kohustuste võtmise otsustab täiskogu,“ rääkis Ligi valitsuse pressikonverentsil, märkides samas, et järelevalve rahvusvaheliste organisatsioonide üle kätkeb ka palju tehnilisi ja kohati konfidentsiaalseid detaile, tööd võõrkeelsete dokumentidega ning vajadust otsuseid kiiresti langetada, mida täiskogu alati ei suudaks.

"Püüame maksimeerida täiskogu rolli," lubas minister. "Kui ELAK on otsuse tegija, peab võimalusel olema tagatud täiskogu kaasamise võimalus. Mingit kahtlust selles, et parlament on kõige suurem otsustaja, pole olnud, ja ei ole mina seda kahtlust väljendanud," ütles Ligi.

Ta selgitas, et rahandusministrite telekonverentsidel antud põhimõttelised nõusolekud ei ole kunagi konkreetse riigi n-ö lõplikud seisukohad. Need kinnitatakse järgneva parlamente kaasava protsessi jooksul. Niisamuti ka Hispaania pankadele koostamisel oleva abipaketi puhul.

Ligi kordas, et ESM on Eestile eelkõige majandusjulgeoleku küsimus. Tähtsamgi kui väljavaade ise ESMist abi saada on Eesti jaoks see, et ESM stabiliseerib Eesti majanduskeskkonda. "Väikeriikidele on see selgelt kriitilisem kui suurtele riikidele, kes on raskemini haavatavad kõikidele majanduskriisidele," ütles minister, "2008. ja 2009. aastad näitasid, mis juhtub väikeste riikidega."

Ligi kordas üle, et Eesti kohustuste kogumaht on 1,302 miljardit eurot, millest sissemakstav osa on 148,8 miljonit eurot. Stsenaariumit, kus Eesti kõik 1,3 miljardit eurot kaotada riskiks, nimetas Ligi "utoopiliseks". See eeldaks sisuliselt olukorda, kus kõik muud riigid peale Eesti – nii abi saavad kui andvad - jätaksid kõik oma kohustused täitmata. "See on absurdne olukord," ütles rahandusminister.

Eesti on praegu viimane euroala riik, kus parlament pole veel ESMi ratifitseerimislepingut arutama asunud. Eelviimase riigina ratifitseeris ESMi juuli keskel Itaalia.