Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroala riikidel rekordiline võlg
Euroala riikide võlakoorem jätkas selle aasta esimeses kvartalis kasvu, kerkides keskmiselt 88,2%-le SKPst, mis on kõrgeim näit euro käibelevõtust, teatas täna Eurostat.
Läinud aasta viimases kvartalis oli võlakoorem euroalal keskmiselt 87,3% SKPst ning 2011. aasta esimeses kvartalis 86,2% SKPst. Maastrichti kriteeriumide järgi on euroalal lubatud avaliku sektori võla ülempiir 60% SKPst.
ELis tervikuna kasvas riikide võlatase keskmiselt 83,4%-le SKPst võrreldes 82,5 protsendiga läinud aasta viimases kvartalis, kajastades võlakoormuse kasvu 21 riigis. Kõige kiiremini kasvas võlatase selle aja jooksul Leedus, Portugalis ja Hispaanias. Aastatagusega ehk 2011. a I kvartaliga võrreldes on võlatase kõige kiiremini kasvanud Portugalis, Küprosel ja Iirimaal.
Eesti oli väikseima avaliku sektori võlaga riik 6,6% tasemel SKPst, viies euroala riigis on aga võlatase üle 100% SKPst. Eestis on võlatase kasvanud 2011. aasta esimese kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra ja neljanda kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurim on Kreeka võlakoormus, küündides 132,4%-le SKPst, ehkki samas on Kreeka ka riik, kus võlatase on võlgade restruktureerimise tõttu kõige kiiremini alanenud.
100% piiri ületab võlatase lisaks Kreekale veel Itaalias, Portugalis, Iirimaal ja Belgias. Skaala teises otsas on madalaima võlatasemega riigiks euroalal Eesti kõrval veel Luksemburg 20,9%ga SKPst.
Kreeka võib rahaliitu jäämiseks vajada täiendavat võlgade mahakandmist, ütles partei CDU parlamendigrupi eestkõneleja eelarveküsimustes Norbert Barthle.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.