• OMX Baltic−0,27%318,59
  • OMX Riga0,35%1 013,88
  • OMX Tallinn0,08%2 254,44
  • OMX Vilnius−0,1%1 503,82
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,28%10 893,76
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,27%318,59
  • OMX Riga0,35%1 013,88
  • OMX Tallinn0,08%2 254,44
  • OMX Vilnius−0,1%1 503,82
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,28%10 893,76
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Euroala riikide võlakoorem jätkas selle aasta esimeses kvartalis kasvu, kerkides keskmiselt 88,2%-le SKPst, mis on kõrgeim näit euro käibelevõtust, teatas täna Eurostat.
Läinud aasta viimases kvartalis oli võlakoorem euroalal keskmiselt 87,3% SKPst  ning 2011. aasta esimeses kvartalis 86,2% SKPst. Maastrichti kriteeriumide järgi on euroalal lubatud avaliku sektori võla ülempiir 60% SKPst.
ELis tervikuna kasvas riikide võlatase keskmiselt 83,4%-le SKPst võrreldes 82,5 protsendiga läinud aasta viimases kvartalis, kajastades võlakoormuse kasvu 21 riigis. Kõige kiiremini kasvas võlatase selle aja jooksul Leedus, Portugalis ja Hispaanias. Aastatagusega ehk 2011. a I kvartaliga võrreldes on võlatase kõige kiiremini kasvanud Portugalis, Küprosel ja Iirimaal.
Eesti oli väikseima avaliku sektori võlaga riik 6,6% tasemel SKPst, viies euroala riigis on aga võlatase üle 100% SKPst. Eestis on võlatase kasvanud 2011. aasta esimese kvartaliga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra ja neljanda kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti võrra.
Belgia 101,8
Prantsusmaa 89,2
Saksamaa 81,6
Malta 75,0
Küpros 74,6
Austria 73,5
Hispaania 72,1
Holland 66,8
Soome 48,7
Sloveenia 47,7
Slovakkia 46,4
Luksemburg 20,9
Eesti 6,6
Allikas: Eurostat

Seotud lood

Uudised
  • 25.07.12, 15:05
Kreeka võib vajada uut võlgade mahakandmist
Kreeka võib rahaliitu jäämiseks vajada täiendavat võlgade mahakandmist, ütles partei CDU parlamendigrupi eestkõneleja eelarveküsimustes Norbert Barthle.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.26, 11:00
Teadust tehakse, turg ootab. Miks saab toodeteks vaid kaduvväike osa leiutistest?
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.4%
13.7%
9.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele