Kahanevad hoiuseintressid

Hoiustajad on päris viletsa väljavaate ees, eriti need, kes peavad just hoiustamist teeks, kuidas endale pensionipõlveks raha koguda. Veel hullem on olukord pensionipõlves olijatele, kellel tähtajaliste hoiuste lõppedes uued hoiused pikenevad madalamate intressimääradega. Intressimäärad on madalad ning on kõvasti allpool inflatsiooni. Mul on lõppemas neli aastat tagasi ühes Eesti suurpangas tehtud hoiused, mille intressimäär on 6,35 protsenti. Hoiustatud said Eesti kroonid, mis muutusid eurodeks. Kaasajal ei paku ükski pank ligilähedastki hoiuse intressimäära. Kõrgeim intressimäär on Bigbankil, kus see on kolme aastasel hoiusel vaid 3,3 protsenti. Eesti suuremates pankades on kolme aastase hoiuse intressimäär 1,2-1,4 protsenti. Madalate tootluste juures tuleks pensionipõlveks oluliselt rohkem säästa, kui seda peaks tegema kõrgemate tootluste juures.

Kuigi Eesti Pank kommenteeris reedel avaldatud Eesti 3,9 protsendist inflatsiooni kui vaoshoitut, sööb inflatsioon Eestis raevukalt hoiuste ostujõudu.

Kahanevad tootlused ei ole vaid euroala probleem. Näiteks USAs oli USA valitsuse 30aastase võlakirja tootlus 1982. aasta paiku üle 15 protsendi aastas. Need, kes seda paberit siis ostsid, kogevad täna võlakirjade lunastamise aegu sama pika võlakirja tootlusi vaadates, et tootlust näeb vaid luubiga. Sellise paberi tootlus on vaid kolm protsenti. USA kümne aastase paberi tootlus on kõigest kaks protsenti.

Loe pikemalt tänasest paberlehest.