Ministeerium: majanduskasv võtab tuure maha

Täpsustatud andmetel kujunes esimese kvartali majanduskasvuks Eestis aastases võrdluses 3,6 protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti. Aastataguse kümneprotsendilise majanduskasvu taustal on tempo aeglustumine loomulik ning isegi ületas mõnevõrra esimese kvartali prognoose.

Kiiremat kasvu näitasid Euroopa liidus vaid Läti ja Leedu. Eestiga umbes sama kiiresti kasvas kriisiaegset majanduslangust vältinud Poola, samas kui pea kümne liikmesriigi majandused on pöördunud taas langusesse. Nii eurotsoonis kui ELis tervikuna jäi majandusaktiivsus eelmise aasta lõpu tasemele ning olulist muutust ei ole kogutoodangus toimunud ka eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes.

Vaatamata üldiselt ebakindlale väliskeskkonnale läks Eesti peamistel ekspordipartneritel suhteliselt hästi, mis võimaldas suurendada Eesti eksporti aastataguse kõrge baastaseme suhtes 7 protsenti. Kapitalikaupade ekspordi nõrkuse tingis elektroonikaseadmete väljaveo vähenemine.

Tegevusaladest andsid suurima panuse lisandväärtuse kasvu ehitus, kaubandus ning uue põlvkonna mobiilsideseadmete kiire leviku tõttu info ja side. Kasvu pidurdasid töötlev tööstus ning kinnisvarasektor hinnatõusu tõttu. Aktiivset ehitustegevust toetasid CO2 kvoodimüügi tulude arvelt tehtud renoveerimistööd, kuid hoogustus ka uute hoonete ehitus.

Töötajate palgatulu kasvas aastaga 10 protsenti ning ettevõtete kasumid 5 protsenti. Esimest korda alates kriisijärgsest majanduse ja sissetulekute taastumisest ületas palgatulu kasv selgelt kasumite ja lisandväärtuse nominaalkasvu. Tööviljakus siiski aastatagusega suurenes, kuna kogutoodang kasvas kiiremini kui töötajate ja töötatud tundide arv.

Esimeses kvartalis toimus muutus eratarbimise struktuuris. Kui seni on tarbimise kasv suures osas  tuginenud sõidukitele ja teistele püsikaupadele, siis nüüd hoogustus oluliselt riiete ja jalanõude tarbimine. Aastatagusega võrreldes osteti neid kaupu 16 protsenti rohkem, kuid eratarbimise kasv tervikuna langes esimeses kvartalis 3 protsendini. Investeeringute kasvutempo aeglustus samuti, ettevõtted ja kodumajapidamised investeerisid 12 protsenti rohkem kui mullu samal ajal ning valitsussektori osas oli kasv pooleteistkordne.

Nii Eesti kui Euroopa Komisjoni kevadised majandusprognoosid eeldasid majanduskeskkonna stabiliseerumist ning mõõdukalt positiivseid arenguid selle aasta teises pooles. Viimaste kuude sündmused mõnede perifeeriariikide poliitikas ja panganduses aga on taas suurendanud ettevõtete ebakindlust majanduskasvu taastumisel. Kuna Eesti esimese kvartali majandustulemused olid kevadise prognoosiga võrreldes mõnevõrra tugevamad, siis ei ole esialgu põhjust selle aasta prognoosi korrigeerida. Rahandusministeerium avaldab oma järgmise majandusprognoosi suve lõpus.