Volinik: EL ei võta suveräänsust ära

Kas praegu saaks ESMi asutamislepingut veel avada? Ma ei arva seda. Ja ma ei taha spekuleerida. Kui Eesti kohus on otsuse teinud, on valitsuse ülesanne leida viis, kuidas oma kohustused kohtu otsusega vastavusse viia.

Teie kolleeg Olli Rehn hoiatas äsja, et euro on lagunemise ohus kui rahaliit tugevama koostöö suunas ei liigu - kuidas tagatakse sellise täiesti uuel tasemel liidu demokraatlik legitiimsus?Oleme kriisiga mõistnud, et senisel kujul rahaliit ei toimi. Järgmine samm on avada aluslepingud, et luua sidusam ja rohkem kokku hoidev liit. Kuid see on aastate küsimus. Praegune kriis ei lase nii kaua oodata - uuel nädalal tuleb komisjon välja ettepanekuga pankade probleemide ühiseks lahendamiseks. Täiendame instrumente kriisile reageerimiseks, mida rõhutas ka Rehn. Pikemas perspektiivis peame sõnastama tugevama aluslepingu.

Turud võivad aga tegusid nõuda veel enne Kreeka valimisi.Me ei tööta turgude, vaid kodanike jaoks. Me ei lase paanikal end juhtida üksi sellepärast, et turud nõuavad. Kogu süsteem vajab muutmist, uusi instrumente, et kriisid ei korduks. See on ka turgude seisukohast parim vastus.

USA maineka Pew uurimiskeskuse värske küsitlus näitab, et Euroopa kodanikud ei toeta tihedamat liitu - paljudes riikides võib euroalasse kuulumine tuua veel aastaid kärpeid ja elatustaseme langust ilma nähtava kasuta. Probleem ei ole euro, vaid see, et osad riigid on aastaid elanud üle võimaluste, kuhjates võlgu, mis on tõeline koorem ühiskonnale ja järgmisele põlvkonnale, kui me probleeme ei lahenda.

Ütlete, et inimesed on vastu. Vaadake Iiri referendumi tulemusi, mis kinnitavad, et stabiilsus ja solidaarsus käivad käsikäes.

Olen ka pärast vestlusi Eestis veendunud, et inimesed mõistavad, et lahendus pole vähem Euroopat, vaid rohkem ja enam kokku hoidvat Euroopat. Eriti avaldas mulle muljet kohtumine kooliõpilastega. Mulle esitatud küsimused olid sisulised, mitte paberilt veeritud, ja küsijaks aktiivselt kaasa mõtlevad isiksused.

Siiski, kodanikud ei taha rohkem suveräänsust Brüsselisse loovutada.Selline küsimuse püstitamine on eksitav. Euroopas ei anta suveräänsust ära, vaid jagatakse teistega, et olla efektiivsem. Euroopa mudel ei ole selline, et annan midagi teisele ära. Euroopa mudel on see, et võtan osa oma suveräänsusest ja panen ühisesse korvi, et olla koos tugevam ka maailma asjades kaasa rääkimiseks. See ei ole suveräänsuse ära andmine, vaid juurde saamine.

Teemat vahetades – Teie esitatud isikuandmete kaitse eelnõu tekitab Eestis muret, miks?Asja tuli selgitada ja arvan, et ettepanekust on nüüd parem arusaamine. Eesti on IT riik, mis vajab avatud digitaalset siseturgu, et ettevõtted saaksid laieneda. Just seda uus eelnõu võimaldab – 27 riigi erinevate reeglite asemel üks kontinent, üks reegel, üks regulaator. See on üks suurimad bürokraatia harvendamisi, mida komisjon viimastel aastatel teinud on.500 miljoni tarbijani jõudmiseks oleks vaja vaid üht autoriseerimist kohalikult instantsilt. Arvan, et Eesti ametivõimud on aru saanud, et see reform on alguspunkt eksportivale tugevale IT-riigile.Eesti on rakendanud 1995. a direktiivi oma 2003. a seaduses minimaalselt, teised liikmesriigid on läinud palju kaugemale. Kui aga Eesti firma tahab teenuseid eksportida, tuleb täita selle teise riigi reegleid, mis võib tähendada suurt bürokraatiat. Uus seadus kaotab selle ära. Eelnõu tekst on väga lähedane sellega, mis Eesti oma 2003. a seaduses on teinud.Kui keegi saaks mind aidata seda alal hoida, siis on see just Eesti riik.