ESMi käivitumine sõltub eelkõige Saksamaast, kus parlamendihääletus võib jääda päris juuli algusesse. Kui hääletus toimub veel sel kuul, võib ESM jõustuda ka juuli algusest. Saksamaa arvele langeb 27% ESMi kapitalist.
Kui riik on ESMi asutamise ratifitseerinud, tuleb esimene osa sissemakstavast kapitalist ära maksta 15 päeva jooksul.
ESMi käivitamine on turgudele oluline signaal, et euroala jätkab senist kriisiplaani, kommenteeris Societe Generale’i globaalse majanduse osakonna juht Michala Marcusson. Ratifitseerimisega on ühele poole jõudnud Prantsusmaa ja Portugal, teistes riikides on see lähinädalate küsimus.
„Näib, et sellega võib kauem aega minna, kuid kõik pingutavad,“ ütles Marcusson. „Võimalik, et käivitumine lükkub. Iseenesest pole see veel probleem, kuid probleem on see, et see lisab praegusesse olukorda veelgi ebakindlust.“
Eesti ootab riigikohtu otsust. Eesti osa ESMi sissemakstavas kapitalis on kokku 148,8 miljonit eurot, millest kaks osa - kokku 60 miljonit eurot - tuleks fondiga liitumisel ära maksta sel aastal. Kokku võivad Eesti maksimaalsed kohustused fondi ees (sissemakstud pluss nõudmiseni kapital) küündida 1,3 miljardile eurole.