Islandil on tekkimas uus kinnisvaramull

Uute elamute hind tõusis möödunud kvartalis rekordini, olles 2010. aasta viimasest kvartalist kasvanud 40,1 protsenti, selgub Islandi Riikliku Registratuuri andmetest. 2009. aasta lõpust, mil kinnisvaraturg põhja jõudis, on hinnad kerkinud keskmiselt 11,3 protsenti.

Valuutakontroll, mis rakendati 2008. aastal ning mille eesmärk oli kaitsta 320 000 islandlase raha saarelt põgenemist, on tekitanud uue nähtuse: raha voolab kinnisvaraturule.

„Kui sellised asjad arenevad sekkumiseta, viib see järgnevatel aastatel uue kinnisvaramulli tekkeni,” kommenteeris Reykjavikis asuva varahaldur Gamma makroanalüütik Asgeir Jonsson.

Islandi kiirenev inflatsioon suurendab eluasemeturu riske, kuna enamus hüpoteeke on seotud tarbijahinnaindeksiga. See tähendab, et võlakoorem paisub, kui inflatsioon suureneb. 2010. aastal kasvas majapidamiste võlg 270 protsendini sissetulekutest. 2007. aastal oli võlg 217 protsenti ning 1980. aastal 50 protsenti sissetulekutest, nähtub Islandi Keskpanga andmetest.

Gamma sõnul on Islandi hüpoteekvõlakirjade turg 1 triljoni Islandi krooni (6,1 miljardit eurot) suurune, mis ületab valitsuse riigivõlga kaks korda.  

Maikuus tõusis korteri keskmine hind 28 miljoni Islandi kroonini. 2001. aastal oli korteri keskmine hind 12,4 miljonit krooni. Eelmine aasta oli majapidamiste keskmine sissetulek 4,4 miljonit krooni ehk 27000 eurot.

Jonssoni sõnul on mitmed välisinvestorid hüpoteekvõlakirju vältinud ning investeerinud otse kinnisvarasse.

1 Islandi kroon on ligikaudu 0,006 eurot.