Ebapiisavad pingutused

Eesti puhul leiab komisjon, et hoolimata  märkimisväärsest eelarveülejäägist ja tööpuuduse vähenemisest pea poole võrra näivad reformipingutused olevat ebapiisavad, eeskätt võttes arvesse tööturul, teatavates haridusvaldkondades ja energeetikasektoris valitsevate probleemide ulatust. Tööpuudus on endiselt kõrge ja tagasihoidlikke ülemaailmseid väljavaateid arvestades võib jääda samale tasemele veel mõneks ajaks, vahendas komisjoni pressitalitus.

Konkurentsivõimet kammitseb endiselt oskuste mittevastavus tööturu nõudlusele, kvalifitseeritud spetsialistide puudumine nii tööliste kui kontoritöötajate seas ning suhteliselt nõrk innovatsioon - Eestil on vaja liikuda tehnoloogiamahukate majanduskasvu allikate suunas. Kuna Eesti innovatsiooniraamistik ei arvesta ikka veel reaalmajandusega, tegeleb innovatsiooniga vaid vähesel arvul ettevõtteid, mis võib takistada tootlikkuse kasvu ja seega kahjustada pikemas perspektiivis riigi konkurentsivõimet.

Lisaks sellele on Eesti majanduse erakordselt suurt energiamahukust silmas pidades vaja teha täiendavaid jõupingutusi energiakulude vähendamiseks. Kuna Eesti on üks energia- ja ressursimahukamaid ELi riike, tuleks arendada välja tõhusamad energiaallikad.

Eesti avaliku sektori kulutuste tõhusust saaks komisjoni soovituste kohaselt parandada eeskätt sotsiaalkindlustusele tehtavate kulutuste parema suunamise kaudu. Probleeme valmistab ka kohalike omavalitsuste tasandi ebatõhus toimimine, mis avaldab negatiivset mõju avalike teenuste osutamisele. Piisava inimkapitali tagamiseks vajab Eesti toimivat ja paremini suunatud haridussüsteemi.

Pärast varasemat langust kasvas Eesti SKP 2011. aastal kiiresti, kuid 2012. aastal aeglustub selle kasv oodatavalt 1,6 %-ni. Töötuse määr langes 2011. aastal märkimisväärselt ja 2012. aastal langeb see ootuste kohaselt veelgi, s.o 11,6 %-ni. Tugev majanduskasv 2011. aastal tõi kaasa riigi rahanduse oodatust paremad tulemused, sealhulgas selle, et valitsemissektori eelarve oli 1,0 % SKPst ülejäägis. 2012. aastal peab valitsemissektor peamiselt ühekordsete projektide ja juba kavandatud pensionide tõstmise tõttu oodatavalt leppima puudujäägiga 2,4 % SKPst.

Koos riigipõhiste soovitustega esitab komisjon täna nõukogule riigispetsiifiliste analüüside tulemused kaheteistkümne liikmesriigi kohta, keda arvati olevat makromajandusliku tasakaalustamatuse ohus, ning kolm ettepanekut seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega.

President Barroso ütles: „Täna võttis komisjon vastu tähtsad otsused, millest tuleb edaspidi juhinduda nii liikmesriikide kui ka ELi tasandi tegevuses, et parandada meie konkurentsivõimet, hoogustada majanduskasvu ja märgatavalt tugevdada majandus- ja rahaliitu. Need otsused näitavad komisjoni keskset rolli Euroopa majanduse juhtimisel. Meie soovituste puhul on aluseks võetud iga liikmesriigi olukord, ent samas on need osa Euroopa majanduse tasakaalustamise ühtsest tegevuskavast. Me oleme olnud edukad: riikide rahanduse olukord on paranemas ja tasakaalustamatuse probleemist hakatakse üle saama. Meil on kindel suund. Peame mitmekordistama oma jõupingutusi nii oma riigis kui ka Euroopa tasandil, et kiiremini ja tulemuslikumalt edasi liikuda.”

 

Autor: 1321-aripaev