Eesti Gaas: võrgu eraldamine põhiseadusega vastuolus

Seda seisukohta toetavad Eesti Gaasi teatel otseselt või kaudselt kõik eelnõud ja selle mõjusid analüüsinud sõltumatud ja pädevad asjatundjad, sh Pöyry, riigikontroll, välispoliitika instituut, riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond, teaduste akadeemia.

"Seetõttu tuleks Eelnõus ettenähtud ülekandevõrgu halduri omandisuhete täieliku eraldamise kohustusest loobuda," seisab Eesti Gaasi juhatuse esimehe Tiit Kullerkupu ja juhatuse liikme Raul Kotovi saadetud kirjas.

Kompromissina on Eesti Gaas pakkunud riigile välja ülekandevõrgu halduri omandisuhete täieliku eraldamisega samaväärse ITO mudeli. Seda on proportsionaalsemaks meetmeks pidanud ka riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond.

Euroopa Liidus on ITO-mudelit rakendanud Austria, Tšehhi, Sloveenia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari. Lisaks on Eesti Gaas pidanud vajalikuks ülekandevõrgu varade väärtust kunstlikult vähendavate piirangute leevendamist ning ümberkorraldusteks täiendava tähtaja andmist. Kõik ettepanekud on jäetud tähelepanuta, teatas gaasifirma.

Eesti Gaasi kinnitusel komplitseeritakse eelnõuga olukorda Eesti ja piirkondlikul maagaasiturul. Eesti Gaasi aktsionärid E.ON Ruhrgas International ja Fortum on teavitanud riiki oma mittenõustumisest eelnõuga ning valmisolekust alustada õigusvaidlusi oma omandiõiguse kaitseks.

Kohtuvaidluste tõttu väheneb Eesti maagaasituru konkurentsivõime. Rahvusvaheliste suurprojektide nimel (LNG terminal) konkureerimisel annab riik sellega konkurentsieelise meie naaberriikidele (Soome, Läti), kinnitas Eesti Gaas.

"Maagaasituru arengut pidurdavate, tarbijate seisundit halvendavate ning ebakindlust loovate arengute vältimiseks on AS Eesti Gaas aktsionärid teinud vabariigi valitsusele ettepaneku kaasata maagaasituru arengu ja tarbijatele soodsaimate ümberkorralduste üle peetavatesse läbirääkimistesse Euroopa Komisjoni esindajad. Eelnõu vastuvõtmine minimeerib nende läbirääkimiste tulemuslikkuse," teatas Eesti Gaas riigikogule saadetud kirjas.

Riigikogu teatel on muudatuste eesmärk Eesti energiajulgeoleku suurendamine ja konkurentsi soodustamine gaasiturul, mis tagab gaasi lõpptarbijatele soodsama hinna.