Kuidas koduväljaku eelist kasutada?

Näiteks parandab tulemust see, kui tunned hästi regiooni või spetsiifilist valdkonda, millesse investeerid. Mida laialivalguvam fookus, seda keskpärasem tulemus. Spetsialiseerumise vastu räägib asjaolu, et valitud regioon või valdkond on suures osas juhuslik ja võib olla teistega võrreldes pettumust valmistav.

LHV A. Viisemanni seisukohad on väga erinevad võrreldes R. Lõhmuse aastatetaguse indeksitesse investeerimise maaletoomisega. Samas ise juba aastaid vast mõnevõrra sarnaselt mõeldes ja investeerides on ilmne, et „koduväljaku eelis“ ei tähenda ainult tuttavasse regiooni investeerimist. Siin regioonis sündimine on olnud juhus. Mida olulisem investeeringute osakaal siin, seda enam on tulemuse kujunemisel oluline, mis siinsel väljakul tervikuna toimub. Kas investorite huvid on piisavalt kaitstud, kas me midagi majanduses või regulatsioonis põhimõtteliselt nässu ei keera jne. Vajadusel tuleb seetõttu jõudumööda kaasa aidata ka laiemalt, kui kitsalt investeerides.

Kunagi toimus Eesti Nordeas üks presentatsioon investoritele seoses kriisiga avanevatest võimalustest väärtpaberiturul. Alguses oli juttu sellest, kuidas mõttetus paanikas rahvusvahelised investorid sellistel aegadel raha pigem oma koduturule tõmbavad ja lõpuks siis Nordea pakkumine investoritele selle tulemusena muttatambitud Rootsi ettevõtete võlakirju osta. Seega siis soovitus (nende) koduturule investeerida, nagu kõik need kirutud paanikas toimetajad tegid...

Seda soovitavad siis rootslased eestlastele ja seda ei saa neile pahaks panna. Evli poolt kunagi siia meelitatud ja 2007 aastal oma ostudega turu tippu viinud „Poola fondimeeste“ kaugeks jäävale Baltikumile käega löömine on mitmeid siinseid aktsiaid pikka aega tõusmast takistanud. Lähikuudel koos aktsiate dividendimaksetega see pakkumine tõenäoliselt lahendatakse ja siinsel turul on tõusuruumi. Kohalike ja pikaajaliselt kaasamõtlevate investorite osakaalu kasv Eesti börsiettevõtetes on minu arvates igati tervitatav.