Nicolas Carr kirjutab raamatus “Triiv madalikule”, et kui varem suutis ta pikka teksti süveneda, siis praegu kipub keskendumisvõime lehekülje või paari järel hajuma.
Lõik raamatust:Viimaste aastate jooksul on mind vallanud ebamugav tunne, et keegi või miski nokitseb mu aju kallal, suunab ringi närvisignaale, programmeerib ümber mälu. Mu mõistus ei ole kadumas – vähemalt minu arust –, kuid see on muutumas. Ma ei mõtle enam nii, nagu varem. Märkan seda kõige selgemalt lugedes.
Varem oli raamatusse või pikka artiklisse süvenemine lihtne. Mõistus haakus narratiivi käänakutesse või argumentatsiooni kurvidesse ning ma veetsin tunde, jalutades mööda pikki proosaradu. Nüüd juhtub seda harva. Praegu kipub mu keskendumisvõime lehekülje või paari järel hajuma. Muutun kärsituks, kaotan järje, hakkan otsima muud tegevust. Pidevalt on tunne, et pean oma isemeelset aju teksti juurde tagasi tirima.. varem loomulikult tulnud süvalugemine on muutunud keerukaks.
Tasub lugeda: Nicolas Carr, “Triiv madalikule. Mida internet meie ajuga teeb”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pulitzeri preemia finalisti Nicolas Carri raamat “Triiv madalikule” hoiatab meid interneti ohtude eest – internet sunnib aju teistmoodi tööle ja teeb meid rumalamaks.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.