Media House'i tegevjuht: Neivelt tõmbab teistlaadsele mõtteviisile tähelepanu

„Minu arvates on see viimasel ajal ilmunud artiklitest, mis räägivad majandusest, üks tähelepanuväärsemaid. Loomulikult võib ironiseerida peaaegu iga Indreku toodud väite üle, kuid samas, kui rahulikumalt ja sügavamalt järele mõelda, siis öelda, et see on kindlasti vale, mina küll ei julgeks. Seal on oma tõeterad sees,” kommenteeris Raamat.

Ta igati jagab enda sõnul Neivelti seisukohta, et me ei peaks loobuma välisinvesteeringutest, vaid praeguse sissetuleva välisraha suunama mujale. „Lõuna-Euroopa kriisis olevad riigid on saanud ELi lisainvesteeringuid kümme ja enam aastat, ja see raha on pandud laias laastus betooni ehk on ehitatud teid ja maju. Mis on tagajärg? Loodetud kasu ja rikkust see nendesse maadesse ei ole toonud. See ongi suurim mõttekoht,” arutles Raamat.

Ta küll nõustus, et olemasolevat raha jagamise süsteemi ei ole lihtne muuta, kuna see on paljuski ette kirjutatud, kuid siiski tasub Raamatu hinnangul vaadata asju ka veidi teise nurga alt. „Kahjuks inimene on oma harjumuste ori ja riiki juhivad inimesed ning ka riik on oma harjumuste ori. Kiputakse aastakümneid tegema asju ühte ja sama moodi,” näitlikustas reklaamiärimees.

Raamat toonitas, et kindlasti ei maksa midagi ära viia ja midagi vastu võtmata jätta ilma põhjalikuma analüüsita, aga see ei muuda asjaolu, et Eesti majandus suudab liiga vähe toota tõelist lisandväärtust. Ühest küljest arvas ta, et alltöövõtja staatusega kaugele ei jõua, kuigi teisalt on ka positiivseid näiteid Kagu-Aasia riikide näol, kes alustasid täpselt samamoodi alltöövõtust.

„Aga neil on ka vaba tööjõudu turult võtta, kuna rahvastiku püramiid on positiivne, mitte negatiivne nagu meil. Tegelikult on võimalik alltöövõtuga alustades päris kiiresti majandust kasvatada ja praegu on kindlasti Hongkong ja Singapur näited, kus väga palju toodetakse lisandväärtust ja kus on väga tugev ülemaailmne finantsstruktuur üles ehitatud,” märkis Raamat.