Soome ökonomist: Rootsi võiks olla euromaa

„Puht moraalselt peaks Rootsi samuti euroala liige olema ja vastutust kandma. Riik poleks euroga liitumisest midagi kaotanud,“ väidab Korkman, leides kinnitust OECD diagrammist, kus on näidatud riikide SKP kasv elaniku kohta 1998. aastast. Rootsi ja Soome puhul on diagramm praktiliselt identne.

„Otsustav pole mitte see, kelle pilt on rahatähtedel,“ ütles Korkman. „Otsustav on hoopis see, et nii Soome kui Rootsi on ajanud vastutustundlikku ja mõistlikku poliitikat ja poliitika on see, mis on määrav.“

Rootsi valitsus on Korkmani hinnangul siiski mõnevõrra paremini hakkama saanud. Rootsi koalitsioonil näib otsuste langetamine lihtsam olevat kui Soome „kuuspakil“. (Peaminister Jyrki Kataineni valitsuskoalitsioonis on kuus parteid.)

„Ettevalmistus, debatt ja hindamine, nii see käib. Süsteemselt ja põhjalikult. Soomes ei ole me nii ratsionaalsed,“ ütles Korkman. „Meil on tugev korporativism nn tulupoliitiliste terviklahendustega, mis valmivad ametiühingute, valitsuse ja tööandjate koostöös. Lepitakse kokku sotsiaalkuludes, maksukergendustes ja palkades. See konsensusaparaat hoidis mootori käigus aastatel, mil vasakleer oli lõhenenud ja valitsused nõrgad. Nüüd on aeg edasi läinud ja Soomegi arenemas normaalseks Põhjala demokraatiaks,“ rääkis Korkman, kes tahaks, et Soome just Rootsist eeskuju võtaks.

Korkman tõstab esile Rootsi finantspoliitika nõukoda, kuhu kuuluvad mitmed kaalukad majanduseksperdid, kelle ülesandeks on anda valitsuse majanduspoliitikale sõltumatu hinnang. Soomeski kuluks selline nõukoda ära, leiab Korkman.

Euroala kriisi kohta ütles Korkman, et Soome tunnetab seda eelkõige negatiivse mõjuna ekspordile. Rootsi oma suure pangandussektoriga on Soomest isegi haavatavam.

Soome suurim probleem on aga demograafiline probleem. Valitsus püüab muutustega kaasas käia haldusreformiga, mis peaks oluliselt vähendama kohalike omavalitsuste arvu, andes pikemas perspektiivis selge efektiivsuse tõusu. Samuti on oluline, et inimesed töötaksid kauem ning et tudengid varem tööturule jõuaks. „Minu hinnang on, et Rootsi on siin meist enam teinud. Ühesõnaga: poliitika, mis inimesed tööturule toob, ettevõtluse kohandamine globaalse majandusega ning riigi ja kohaliku omavalitsuse efektiivsuse tõstmine,“ summeeris Korkman.

Läinud nädalal Eestis käinud Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles, et euroga liitumine ei ole Rootsi praegu päevakorral - toetus sellele on alla 10% ja ligi 80% on vastu. Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles ELi uue fiskaallepingu kohta, et sellega on Rootsile senisest selgemalt garanteeritud, et riik otsustab euroga liitumise ise, ehkki formaalselt Rootsil sellist erandit ei ole.