"Ei saa öelda, et Kreeka pole midagi teinud"

„Kärped on reaalsed,“ ütles Ligi nädala alguses Brüsselis toimunud rahandusministrite kohtumisest kokkuvõtet tehes, tuues näiteks Kreeka avaliku sektori nominaalpalkade 30%se kärpe, riigifirmade töötajate palkade kärpimise 35% võrra ning pensionide vähendamise 10% võrra.

„Mul on siin pikk list valusatest kärbetest,“ ütles Ligi. „Probleem on väga üle makstud avalik sektor, mitte Kreeka ühiskonna üldine laiskus.“

Tehtud muudatustest nimetas Ligi veel käibemaksu tõstmist ja maksuvaba tulu kärpimise 12 000 eurolt 5000-le, mis laiendab oluliselt maksubaasi. Samas on näiteks alampalk Kreekas alles jätkuvalt liiga kõrge, pärssides uute töökohtade loomist.

Suurim mahajäämus on struktuursetes reformides, mis nõuavad poliitilist konsensust.

Ligi sõnul oli Eesti Kreeka teemaga esimest korda "laua juures" ja andis edasi ka oma sõnumi nagu teised abistavad riigid. „Eestil on öelda rohkem ja selgemalt, sest meie traditsioonid ja kogemus erineb Kreeka omast väga palju,“ ütles Ligi. „Sõnum võeti vastu.“

Ligi sõnul oodatakse Kreekalt kiiret uut kärpeprogrammi, et jõuda eelarve eesmärkides kokkuleppele, ning veel kiiremat kokkulepet erasektori laenude osalise mahakirjutamise osas. Peamine vaidlusküsimus siin on intress, mida Kreeka maksaks uutelt võlakirjadelt, mille vastu praegused võlakirjad vahetatakse. 4%ne intressi ei ole vastuvõetav, ütles Ligi.

Äripäeva küsimusele, kui suur on tõenäosus, et Kreeka võlakirjadelt tuleb kahjum sisse võtta ka Euroopa Keskpangal või Kreekale laenu andnud riikidel, vastas Ligi, et abiprogrammid ei pea võtma kahjumit sisse. Abi andnud riigid ei ole läinud raha teenima.

Keskpankade puhul jaguneb teema kaheks: üks on Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostu programm, mis ei ole tehtud rahateenimiseks vaid abistamiseks, teine on keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade varasemad Kreeka võlakirjade ostud.  „Seda, et keskpangad varasematest paigutustest kahju saavad, see on usutav,“ ütles Ligi.

Need, kes läksid raha teenima, peavad arvestama, et kui nad kokku ei lepi, tuleb kaotus tõenäoliselt suurem, ütles Ligi. „Alati on tagataskus ka jõuga mahakirjutamise variant,“ ütles Ligi. Praegu on aga päevakorras siiski kokkuleppele jõudmine.