Võlakõnelused toppavad

Rahandusministrid jäid selle juurde, et avaliku sektori panus Kreeka uues abipaketis on 130 miljardit eurot, milles mullu oktoobris kokku lepiti. Kuna aga Kreeka majanduse seis on vahepeal edasi halvenenud ja auk eelarves prognoositust suurem, tuleks vahe katta Kreeka erasektori laenuandjatel. Katta sel moel, et lepitakse madalama intressiga uutelt võlakirjadelt, mille vastu Kreeka praegused võlakirjad on plaanis vahetada, vahendas agentuur Bloomberg.

„On selge, et Kreeka programm on rajalt maas,“ ütles eurogrupi juht Jean-Claude Juncker. Juncker kutsus Kreeka võlausaldajaid üles loobuma nõudest, et uute võlakirjade intressimäär oleks keskmiselt 4%.

Kokkulepe Kreeka võlausaldajatega on eelduseks, et Kreeka saaks kätte uue abipaketi rahad, millest juba märtsis vajatakse võlakirjade lunastamiseks 14,5 miljardit eurot.

„Kõnelustelt oodatakse teatud tulemust ja seda veel ei ole,“ ütles Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager. Kreeka võlausaldajate praegune pakkumine jätaks Kreeka võlakoorma oluliselt kõrgemale 125% tasemest SKPst. Eesmärk on aga võlatase aastaks 2020 alla viia 120% tasemele. Ministri sõnul peaks intressimäär uutel võlakirjadel olema aastani 2020 alla 3,5% ning sealt edasi 30 aasta jooksul alla 4%. Samal seisukohal on IMF.

Kokkuleppe viibimisega kasvab risk, et Kreeka võlgade osaliseks mahakandmiseks ei suudeta saavutada nn vabatahtlikku kokkulepet. Kõnelused erasektori kaasamiseks Kreeka abipaketti on kestnud juba ligi seitse kuud. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn väljendas siiski lootust, et kokkulepe on lähipäevade küsimus.