Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi energiateemade TOP15
Eleringi juht Taavi Veskimägi reastas energeetikaga seotud 15 teemat, millel tasub 2012. aastal silma peal hoida. „Teemasid on kindlasti veel, alates kildagaasi tootmise arengust Euroopas kuni tuumajaamade kasutamise, toornafta hinna ja energiatõhususe edendamiseni, kuid alljärgnevad teemad omavad vast konkreetsemat ja otsesemat mõju meie energeetikale,” kirjutas ta oma blogis.
1. Läbirääkimised Euroopa Liidu -Venemaa uue energeetika raamlepingu ja tehnilise koostöö lepingu sõlmimiseks. Kas võetakse suund Vene ja Euroopa energiaturgude integreerimisele EL kolmanda energiapaketi põhimõtetest lähtuvalt? See võiks päeva lõpuks tähendada turgude integreerimist, mõlemas suunas energiakaubanduse võimaldamist, rollide selget eristamist (regulaator, süsteemihaldur, turuosaline, börs jne) turul, kolmandate osapoolte vaba juurdepääsu infrastruktuurile jne.
2. Eelneva valguses, kas ja kuidas on võimalik rakendada elektriimpordi piirangud kolmandatest riikidest Euroopa Liidu turule tulevale elektrile, tagamaks Balti-Põhja turul ühesugused mängureeglid ja aus konkurents.
3. Arengud Kaliningradi tuumajaama ja ühendustega selle jaama Euroopa elektrivõrku lülitamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
4. Eesti Energia uue ca 300MW põlevkivi ploki ehitamise otsustamine suvel. Mis tingimustel seda tehakse ja miks? Mis saab üldse fossiilsete kütuste subsideerimisest?
5. Millised on arengud Leedu Visaginase 1350MW tuumajaama rajamisel. Kas Eesti seal osaleb? Juhul, kui lööme kaasa, siis kust tuleb selleks raha?
6. Arengud Balti riikide Venemaa elektrisüsteemis lahti ühendamiseks ja kesk- Euroopaga liitmiseks. Mis tingimustel on see võimalik ja palju see nõuab infrastruktuuri investeeringuid? Kas ja mis tingimustel on Poola ja Saksamaa valmis sellega kaasa tulema?
7. Euroopa Infrastruktuuri paketi edenemine ja Euroopa ühishuvi projektide rahastamise maht järgmisest Euroopa eelarvest. Kes, palju ja mis alustel raha saab?
8. Elektrituru 1. jaanuarist 2013 täieliku avamise ettevalmistused ja potentsiaalne poliitiline „kära“ 2012 aasta II poolaastal avamisega seonduva osas.
9. Kas Läti-Leedu tulevad kaasa avatud ja arusaadava elektrituru korraldusega (ning liituvad põhjamaade elektribörsiga) või näevad jätkuvalt oma võimalust läbi hämarate skeemide pumbata vene elektri balti riikidesse.
10. Maagaasi põhivõrgu eraldamise edenemine Eesti Gaasist ja gaasituru arendamine.
11. Uue gaasiinfrastruktuuri rajamise kokkulepe Baltikum – Soome. Kas saab võimalikuks näiteks selline pakett infrastruktuuri objekte, kus rajatakse Leedu-Poola toru, laiendatakse Läti hoidlat, ehitatakse Eesti-Soome toru ja LNG terminal kuskile Soome lahe äärde?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.