Urmas Varblane: ELi konkurentsivõime üha nõrgeneb

"Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja," rääkis ta Riigikogus Keskerakonna algatatud arutelul Euroopa võlakriisist. "Probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks," lisas Varblane Keskerakonna levitatud pressiteates.

Tartu Ülikooli majandusprofessori sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. "Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust," selgitas Varblane.

"Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik," märkis ta.

Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. "Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus," märkis ta.

Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. "Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas," kinnitas Varblane.