Rõtov: ideaalset peatoimetajat raske leida

„Ka avalikkus tahaks meediaväljaannete eesotsas näha sellist isiksust, kelle sõna maksab,“ rõhutas Rõtov. „Sellist isikut alati otsitakse, aga harva leitakse.“Rõtovi sõnul on Eestis teinekord probleemiks olnud, et peatoimetajaks on sattunud administraator. „Samas on olnud ka juhtumeid, et peatoimetajaks on olnud tugev isiksus, kes aga paraku ei suuda toime tulla administreerimisega,“ nentis ta ja lisas, et peatoimetaja puhul on vaja mõlemat poolt.

Tänavu on trükiajakirjanduses toimunud ridamisi peatoimetajate vahetusi. 7. aprillil asus Eesti Päevalehes peatoimetaja Lea Larini asemele Vallo Toomet. Kuu aega hiljem, 4. mail taandus Eesti Ekspressi peatoimetaja kohalt Priit Hõbemägi ja uueks juhiks sai Janek Luts. Selle nädala teisipäeval (15.11.) nimetati Anvar Samost suurima päevalehe Postimehe vastutavaks peatoimetajaks, ametisse jäi ka senine kauaaegne peatoimetaja Merit Kopli.

„Postimehe juhtum on mõnevõrra üllatav, sest omanikfirma Schibsted on andnud signaale, et tahetakse kulusid kokku hoida. Samas on aga nüüd tekitatud uus tippjuhi koht juurde,“ kommenteeris Igor Rõtov. „Kui spekuleerida, siis võib-olla on tegu esimese sammuga ja tulevikus siiski ei jäeta nii palju administratiivjuhte alles.“

Rõtov toonitas, et Postimehe puhul on üldteada, et ega Mart Kadastik pole ju kunagi nii-öelda peatoimetamisest olnud kaugel. „Tema roll ja mõju on alati suur olnud,“ lausus Rõtov. „Samas pole ma aga sugugi nõus meediast läbi käinud arvamusega, et Postimees on justkui Reformierakonna käepikendus. Sellega tehakse Postimehele ülekohut. Minu arvates ei ole nad Reformierakonna käepikenduseks.“