Edukas eksport saab toimuda vaid korralikult maandatud riskidega

Pole saladus, et Eesti kiire taastumine majanduslangusest toimus eelkõige ekspordi najal. Ka praegu on eksport meie majanduskasvu mootoriks ja sisetarbimisel on selle kõrval väiksem roll.

Kui vaadata meie tublide eksportivate väike- ja keskmiste ettevõtete kliendiportfelli ning uurida, millised on nende sihtturud, leiame aga tihtipeale, et kõik 3-4 klienti asuvad Skandinaavias. On valdkondi, näiteks mööblitootmine, kus meie kohalolu Põhjamaades on nii tugev, et konkureerivad Jaan ja Jüri omavahel. Ühest küljest on see suurepärane geograafilise ja kultuurilise läheduse ärakasutamine. Teisest küljest aga on kõrged panused tehtud ühele piirkonnale ja riskide hajutamine ununenud.

Põhjamaade konservatiivse tarbija jaoks on väga oluline kindlustunne, mida mõjutavad olulisel määral praegused lainetused Euroopa majanduses. See seab omad piirangud jaetarbimise kasvule - tarbijate entusiasmile ei ole praegu põhjust panustada. Mida teha selle jaoks, et ekspordimootor ei seiskuks?

Vana Euroopa avastamata turg. UniCredit Grupi analüütik Fabio Mucci rääkis hiljutisel konverentsil Tallinnas, et Eesti väljavaated maailmas palju kõneainet pakkuva majandusseisaku tingimustes on head tänu heale makromajanduslikule vundamendile. Meie kohanemisvõime on taganud meile hea positsiooni. Aga see tähendab ka, et aktiivne kohandumine peab jätkuma.

Eksport kaugetesse maadesse on seotud rangete kalkulatsioonidega. Mida kaugemale ettevõte eksportida soovib, seda enam peab tema toode või teenus sisaldama lisandväärtust. Kõrgele lisandväärtusele, mis peab tingimata katma transpordikulud, lisanduvad ka riskid kohaliku ärikultuuri ja vahendajatega.

Just eelnimetatud põhjustel on selge, et Skandinaavia jääb meie jaoks ka edaspidi oluliseks turuks. Ent Kaug-Ida või Lõuna-Ameerika ammendamatule unistuste turule trügimise asemel tasub pilk pöörata suurtele turgudele nn Vanas Euroopas.

Tarbijakindlus kannatab praegu kindlasti ka Saksamaal, mis on piksevardaks kogu Euroopa majandusele. Ent vaadates sealse turu suurust, on ka nõudluse kõikumise korral piisavalt ruumi kvaliteetsete toodete või teenuste jaoks. Majandusruumi silmas pidades on tegu Eesti jaoks sobiva sihtturuga, kus maksavad tähtajad ja korrektne ärikultuur.

Pangad aitavad ekspordiriske hinnata. Pankade roll eksportijate julguse kasvatamisel ei ole väike. Seoses ebakindlusega turgudel on järjest kasvanud nõudlus krediidiriski hindamise järele ja au sees on makseriskide maandamisele suunatud tooted. Pangad saavad oma äriklientidele pakkuda erinevaid makseriskide maandamise meetodeid, seda eriti kaugemate riikidega suheldes.

Paljud eksportijad ei suuda praegu lahendada olukorda, kus ostja nõuab maksetähtaega, aga müüja ei saa seda anda, kuna tootmine nõuab jooksvalt rahalisi vahendeid. See on näide olukorrast, kus on mõistlik kasutada panga abi, pannes tehingu detailid paika juba tehingu läbirääkimiste käigus.

Akreditiivid, pangagarantiid ja dokumentaalinkassod on tooted, mille nimetused tunduvad esmapilgul hirmutavad. Keeruliste likviidsusprobleemide lahendamisel on neist aga palju abi.

Rääkige oma probleemid, kitsaskohad või kõhklused kindlasti oma pangaga jooksvalt läbi, kuna just nemad tegelevad finantseerimise küsimustega igapäevaselt. Nii mõnigi alguses lootusetu tehing võib seeläbi ilmavalgust näha. Eesti pangad suudavad ekspordi finantseerimisel kaasa rääkida juba Euroopa tasemel.

Eksporditurgude mitmekesistamine võiks olla meie eksportijate jaoks üks esmastest sihtidest. Pilgu suunamine praegu juba küllastatud turgudelt Vana Euroopa suunas avaldaks spiraalina positiivset mõju ka Eesti tuntusele lähinaabruskonnast kaugemal.