Sügisöödes võib kuulda hundiulgu

Metsatöll on viimasel ajal kuidagi iseäranis produktiivseks muutunud. Siinmail omal ajal folk-metal'ile teed rajanud bändi tosinkonna aasta pikkuses ajaloos ilmunud viiest kauamängivast plaadist kaks on ilmavalgust näinud tiba pikema kui aastase vahega - mullu märtsis anti välja kõik eestikeelsete plaatide müügirekordid löönud "Äio" ning hiljaaegu paisati müügivõrkudesse "Ulg". Viimase ametlik ilmumiskuupäev on muide müstikahõnguline 1.11.11.

Siinkohal ma natuke muidugi liialdan, sest eks ole tölludelt neid asju sel sajandil tulnud ikka ridamisi, meenutagem kas või teravmeelseid projekte RAMi ja Kukerpillidega, samuti hulk singleid, videoid ja välisturneesid. Aga tõelisele Metsatöllu fännile pole seda kõike muidugi tarvis ümber jutustada.

Igatahes elas kodumaa metal'i-rahvas terve möödunud suve teadmises, et hundid sepitsevad taas midagi enneolematut. Rohkem kui konkreetne plaat, mis on kahtlemata tuntud töllulikus headuses, sobitudes säärase muusika austaja plaadiriiulil kenasti olemasolevat rida täiendama - kusjuures - ei ainsatki klišeed -, imponeerib mulle hoopis Metsatöllu enda ümber loodud aura, mis Maarjamaa muusikute seas, tunnistagem, üsna harukordne on.

See kätkeb endas muidugi agarat turundustegevust. Teate ju küll - Facebook, Terevisioon jne. Kahtlemata on tähelepanuväärne ka viis, kuidas Metsatöll on suutnud juba pool Euroopat maakeelse etnoroki taktis võnkuma panna. Kuigi trummar Atso ütleb, et bändi tegemine ei saa muutuda tööks selle üldkasutatavas mõttes, siis tegelikult ega niisama häälest ära karjumisega säärast taset ka ei saavutata. Nimetagem seda siis andunud inimeste sihikindlaks tegevuseks.

Üleüldse tundub, et oma fännide eest hoolitsevad kogu maailmas kõige rohkem just metallistid. Metsatöll pole erand, võtkem näiteks kas või kogu atribuutika, mis tema veebipoes saadaval, alates Kuriraivo disainitud mütsidest ja lõpetades Atso purukstaotud trummipulkadega.

Bändi omanäolisuse väljakujunemisse on suure panuse andnud kunstnik Jüri Arrak oma isikupäraste plaadikujundustega. Ka "Ulu" esikaanel ilutseb Arraku juba 1999. aastal valminud õlimaal "Mütoloogiline kompositsioon".

Minu jaoks on Metsatöllu tehtavad helid ja muud hääled peale selle, et niisugune meloodiline kraam mulle lihtsalt meeldib, üdini rahvuslik asi. See on kaugel eestlaste sajandeid kestnud häda, valu, ängi ja vaeva üldlevinud väljendamisest helinditega, pärast mille kuulamist enamik normaalseid inimesi tahaks ennast kibekähku maha lasta. Hundid ajavad seda asja sootuks karmimal moel ega nõtkuta kellegi-millegi ees põlvi. Kui see meid ei ühenda, mis siis üldse ühendab...

Uue plaadi esitlusele järgnenud kuu jooksul erilist reklaami töllude sõnul ei tehta, esimesed esitluskontserdid toimuvad alles detsembri teisel nädalal. "Laseme plaadil oma elu elada," ütles Markus.