Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul jääb arusaamatuks, millist alternatiivi näevad kreeklased neile pakutavale abipaketile.
"Täna ei ole küsimus selles, et me saaks kuidagi vaielda vastu ettepanekule korraldada rahvahääletus, [vaid selles, et] ei ole väga selge, mis on nende arvates alternatiiv," rääkis ta Vikerraadios.
Müller rõhutas, et Kreeka abistamine eeldab igal juhul, et riik astub ise samme reformides majandust ja kärpides kulusid. "Kui Kreeka lükkab tagasi kõik nõutavad kärpemeetmed, /.../ siis ma ei ole kindel, et EL saab lõpmatuseni jätkata Kreeka finantseerimist," kinnitas ta.
Mülleri sõnul pole ratsionaalseid argumente, miks peaks olema Kreeka huvides euroalast lahkuda, samuti pole eurotsooni lagunemisest huvitatud teised liikmesriigid, ent kokkuvõttes on tegu mitte ainult ratsionaalsete otsustega, vaid poliitilise küsimusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kreeka ja Küprose investoritele kuuluva Marfin Pank Eesti juhi Riho Rasmanni sõnul on kreeklased hämmingus peaminister George Papandreou otsusest korraldada rahvahääletus.
Eesti Panga juhiks kandideerinud IMFi vanemnõunik Andres Sutt ei arva, et euroalast lahkumine ja pankrot on lahendus Kreeka probleemidele.
Kreeka valitsuse otsus korraldada päästeplaani asjus referendum oli möödapääsmatu tulemus suveräänsuse kaotamisele Brüsselile ja IMFile, märkis majandusprofessor Jean-Paul Fitoussi.
Euroopa päästefond EFSF lükkas tänase võlakirjade emiteerimise seoses turuolukorraga edasi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.