Vähi seljatagune Silmetis

Tegelikult oli Silmeti tehase müük Molycorpile jackpot peale Tiit Vähi veel vähemalt kümnele eestlasele, kellest igaühe nimele võib kirjutada 40–50 miljonit krooni. Nimelt on Valga Groupi ja Metrostari kaudu Silmeti omanikeks ka Vähi lapsed, laiem sugulastering ning äripartner Mehis Pilv perega. Lisaks on Silmet Groupi aktsionär Floridas elav väliseestlane Thomas Björn Waldin.

See, et firma on tükeldatud suure hulga inimeste vahel, kel kõigil on märkimisväärne osalus, pole Eestis kuigi tavaline ja nõuab ettevõtte juhtimisel kindlasti omavahelist usaldust ja head läbisaamist. See lugu siin pidigi rääkima sellest, kuidas Silmeti – kindlasti mitte kõige lihtsamini toimiva firma – juhtimine omanike poolt käis. Milline oli rollijaotus? Kuidas hakkas näiteks Tiit Vähi infotehnoloogiks õppinud poeg Ronald orienteeruma muldmetallide maailmas? Vähi seenior kinnitab, et hetki, kus muna õpetas kana, oli Silmetis küll.

Need küsimused jäävad aga vastuseta Tiit Vähi vastuseisu tõttu. Takistuseks paistab saavat see, et tahame Silmetist rääkida rikaste edetabeli kontekstis. Vähi asub rikaste TOPis 101. kohal ja Äripäev on tema varanduse väärtuseks arvestanud 19,2 miljonit eurot.

1998. aasta kevadel sai Vähist Silmeti aktsionär investeerimisfirma Valga Group kaudu ja vähem kui aasta pärast oli ta juba Silmet Grupi juhatuse esimees. 2001. aastaks oli ta Silmeti suuromanik (20% kuulus Pilvele).

Kunagine suuromanik Waldin kadus vahepeal omanikeringist, sest müüs osaluse Vähile. Äriregistri andmetel naasis ta 20% aktsionäriks 2005. aastal ja on seal siiani.Vähi ütleb praegu, et Silmetil on olnud rohkem halbu kui häid aegu. Pilv lisab: “Raskem oli muidugi alguses. Kuna Silmet oli väga salajane tehas, olid sel endal näiteks metalli- ja plastmassitöökojad – väga erineva suunaga ettevõtmisi. Kui Eesti iseseisvus, oli tehas seitse aastat olnud mittesüsteemse juhtimise all. Riigiettevõtetel olid küll nõukogud, aga polnud motiveeritud juhtimist, kuna oli üleminekuperiood.”

Pärast erastamist loodi Silmetis tehnikanõukogu ja arutati Pilve sõnul läbi, mida ja mis järjekorras teha. “Sai korraldatud tehniliste teadmiste parim ärakasutamine. Silmetis oli väga tugev know-how, mis puudutas keemilist metallurgiat ja tehnilinegi oskus oli väga tugev: tehases oli teaduskraadiga inimesi, N. Liidu keemiainstituutide tugevamaid lõpetajaid, sest Silmetit peeti heaks ettevõtteks. Puudu oli aga süsteemsest majanduslikust juhtimisest.”

Vähi suutis Silmeti kriisidest välja tuua, kuid samas otsiti pidevalt strateegilist partnerit. Enne sellekevadist enamusaktsiate müüki muutus omanikering mitu korda. 2002 ostis Austria metallurgiafirma Treibachter Industrie veerandi Silmetist võimalusega omandada 50%, kuid osalus kahanes hoopis kümnendikule. 2006 müüdi pool aktsiatest Vene-Šveitsi firmale Zimal SA. Mullu detsembris ostis Vähi need aga tagasi.

Mitu korda on avalikkuses räägitud ka Silmeti börsileviimisest. Kaudselt jõuti sinna alles nüüd, kui 80% aktsiatest müüdi 63 miljoni euroga USA börsifirmale Molycorp. Vähile ja teistele jäi alles kümnendik.

Kui Vähi on öelnud, et müügiraha läheb sadama ja elektrijaama ehitamiseks, siis Pilv vaikib: „See on ärisaladus!“

 

Autor: Väinu Rozental, Kadri Bank