Jüri Raidla: haldusreformist ei ole pääsu

„20 aastat uut Eesti uut lugu on olnud kahtlemata edulugu, selles vaidlus puudub. Küll on vaieldav see, et mida tuleb teha selleks, et ka järgmised 20-30 aastat see edulugu jätkuks,“ märkis Raidla.

„Pole kahtlust sellest, et demograafilise olukorra halvenedes, situatsioonis, kus maksumaksjate ja maksutarbijate disproportsioon üha süveneb, on vaja radikaalsed variandid leida selleks, et Eesti riigi pidamine muutuks odavamaks seejuures kaotamata kvaliteeti,“ rääkis ta.

Praegune arenguskeem ei ole Raidla arvates jätkusuutlik ja muutusi on eelkõige vaja kolmes punktis:1. Ühtse valitsemiskontseptsiooni juurutamine, valitsemiskultuuri muutus. „Ühtse valitsemiskontseptsiooni juurutamine nii nagu ka OECD seda oma raportis ette nägi. Tuleb tõdeda seda, et tegemist on pikaajalise protsessiga, üleöö siin midagi ei muutu, kuna tegemist on kultuuri muudatusega ja seetõttu see võtab aega,“  lausus ta.2.  Riigi odavamaks tegemine, institutsioonide vähendamine. „Teiseks on riigil palju võimalusi juba täna näidata üles initsiatiivi ja vähendada oma institutsioonide kui ka ametnikkonna arvu. Ikka selle nimel, et riigi pidamine saaks olla efektiivsem,“ märkis Raidla. 3. Haldusterritoriaalne reform. „Haldusreformist, sh haldusterritoriaalsest reformist, ei ole pääsu. Seda sõltumata sellest, kas erakonnad, valitsus ja riigikogu seda tänases kontekstis soovivad või mitte. Haldusreform tuleb läbi viia selleks, et paljudes omavalitsustes ei jätkuks omavalitsusliku juhtimise mängimine, et ei jätkuks näiliku võimu teostamine, vaid et omavalitsused muutuksid tegeliku võimu teostajateks, tegelikeks isevalitsemiste üksusteks oma elanike ja kodanike heaks,“ sõnas ta.

Jüri Raidla teeb oma konkreetsed ettepanekud sel teemal Pärnu Juhtimiskonverentsil.