- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreekale Iiri või Islandi mudel?
Leht möönab, et kõrvutatakse riike, kus ühe elanikkond on 4,6 miljonit ja teisel 318 000 ning et ei üks ega teine pole veel majanduskriisist päris toibunud.
Nii Iiri kui Islandi majandus jõudis tipust läbi 2007. aastal, mõlemas riigis ületas pangandussektor enam kui viiekordselt riigi SKP ning mõlemad riigid kannatasid finantskriisist rängalt. Samas kui Iirimaa andis oma pankadele lausgarantii, lasi Island oma pangad pankrotti ja keeldus algselt ka hoiustajatele nende kaotust hüvitamast.
Mõlemad riigid said välisdoonoritelt abipaketi.
Island lasi oma valuutal järsult odavneda, oktoobrist 2007 augustini 2009 odavnes Islandi kroon peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes üle 40%. Euro tugevnes 2008. a, kuid pole kokkuvõttes 2007. a lõpu tasemest eriti liikunud.
Kõik see andis tunda inflatsioonis, mis 2009. a alguses kerkis Islandil 22%-le, samas kui Iirimaa oli 2009–10 deflatsioonis.
Kuidas mõjutas see majandust? Islandi SKP on tipust kahanenud 12,6%, Iiri SKP 9,8%. Islandil taastus SKP kasv 2010. a teises kvartalis ja kukkus siis aasta lõpus ja selle aasta alguses langusesse tagasi, Iirimaa sai põhjast läbi 2009, vajus ka uuesti langusesse, kuid lühemaks ajaks ja mitte nii sügavalt.
Tööpuudusnäitajad näivad olevat Islandi kasuks, kuid siin tuleb meeles pidada, et saareriigis hakkas tööpuudus kasvama 0,8% tasemelt, jõudis tipust läbi 9,3% tasemel ja on praegu 6,6%. Iiri tööpuudus hakkas kasvama 4,5% tasemel ning küünib praegu 14,5%-le.
Kui Argentina pankrotti läks, olid tagajärjed hullemad – valuuta odavnes 80%, tööpuudus kasvas 25%-le ja paljud säästud kaotanud inimesed sattusid ränka vaesusesse.
Hoolimata sellest, et Island devalveeris, on Iirimaa olnud jooksevkonto defitsiidi plussi pööramisel edukam. Islandil on defitsiit jätkuvalt 10% SKPst. Iirimaa peab siin tänama oma madalat ettevõtte tulumaksu, ent ka tööjõu konkurentsivõime on tõusnud.
Üksi ekspordist paraku päästerõngast ei saa, kui maailmamajandus tuure maha võtab. Kui Iiri majanduskasv aeglustub, võib see sundida panku realiseerima kahjumeid halbadest varadest, mis siiani veel pankade bilansis on. Islandi survestavad rahvusvahelised kohtud aga oma garantiikohustusi täitma.
Kumbki riik pole veel kriisi kogu valu tunda saanud ja sellest üle saanud.
Mis puutub Kreekasse, siis ei saa Kreeka valida ühte või teist teed, vaid peab võtma nii ühelt kui teiselt. Kreekal tuleb tunnistada, et vähemalt pooled võlad jäävad maksmata, viies samas läbi nn sisemise devalveerimise, kärpides palku kogu majanduses pea kolmandiku võrra.
Kreeka lahkumine eruoalalt on praegu poliitiliselt mõeldamatu. Samas kui Kreeka peaks lahkuma, näitab Islandi ja Argentina kogemus, et karmi säästukuuri alternatiiv ei ole sugugi valutu, kirjutas Wall Street Journal.
Seotud lood
Kumma kriisirohi on parem – Iirimaal või Islandil, küsib ajaleht Wall Street Journal ja vastab, et ilmselt nimetaksid paljud praegu pigem Islandit, mis sai läinud nädalal agentuurilt Fitch tagasi investeerimisjärgu reitingu – Iirimaa võlakirjadel on agentuuri Moody’s hinnangul jätkuvalt rämpsreiting.
Islandlased, kes 2009 nõudsid valitsuse ja pankurite vastutusele võtmist riigi majanduse kollapsi eest, kogevad nüüd oma viha positiivseid tagajärgi.
Rängast majanduslangusest ja panganduskriisist toibuva Iirimaa majanduses ootab lahendamist veel rida raskeid probleeme.
Iirimaa valitsus on leidnud investorid, kes on valmis ostma 1,1 miljardi euro eest Iirimaa suurima panga Bank of Irelandi aktsiaid, mis jätab vähemalt osa Iiri pangandusest erasektori kontrolli alla, teatas täna Iiri valitsus.
TalTechi tudengid on võtnud ambitsioonika eesmärgi ehitada vesinikul töötav võistluspaat, millega minna rahvusvahelisele Monaco Energy Boat Challenge'i võistlusele. HydroRaceri projekti veab 46 tudengist koosnev meeskond, kes arendavad uut tehnoloogiat vabatahtlikult õpingute kõrvalt. Projekti eesmärk pole üksnes võistlustel osalemine, vaid ka tulevastele inseneridele praktilise kogemuse andmine, rääkis HydroRaceri meeskonna kapten Erik-Rennes Pihlak „Energiakooli“ saates.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Üks ühishagi on juba üleval
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele