"Kreeka finantseerimiskulud lähevad kohutavateks, kuid kõige tähtsam on, et see väldiks maksujõuetust," ütles RBSi krediidistrateeg Tim Jagger. "See on rohkem ellujäämise teema mitte vaadates seda, mis on pikaajaliselt õige finantseerimine."
Krediidikaitse turud signaliseerivad Kreeka maksujõuetuse tõenäosuseks viie aasta jooksul 94 protsenti.
Kui 21. juulil nõustuti Kreeka teise 109 miljardi eurose päästepaketiga, siis mõned euroala ametnikud soovitasid püüda Kreekal vahetada olemas olevad võlakirjad kuni 40aastaste võlakirjade vastu.
Pikaajalised saja-aastased võlakirjad pakuvad investoritele turvalisust, et need on vähem volatiilsed intresside tõusu puhul. Need võlakirjad võivad olla atraktiivsed riskifondidele.
100aastased võlakirjad annaksid turule väga tugeva signaali, et Kreeka refinantseerimise probleemid lükatakse edasi väga pikaks ajaks.
Pankuri sõnul struktureeritaks saja-aastased võlakirjad sarnaselt Brady võlakirjadega, millega päästeti paljud Ladina-Ameerika riigid 1980ndatel.
Suurem osa Brady võlakirju tehti 30aastastena, mis olid osaliselt tagatud USA valitsuse võlakirjadega. Brady plaan genereeris umbes 160 miljardit dollarit võlakirju, mis muutis need ülilikviidseteks.