Veel üks lugu suhetest

Film "Seksisemud" lubab klišeedest hoiduda, kuid ei suuda seda lubadust hoida. Samas - mida muud kui häid klišeesid võikski ühelt Hollywoodi romantiliselt komöödialt oodata?

Tüüpiline romantilise komöödia retsept ei paku enamasti eriti midagi uut. Poiss ja tüdruk kohtuvad, nende vahel justkui tekib midagi, siis saab alguse mingi probleem, nad lähevad tülli, aga lõpuks lepivad ikkagi ära.

Juba kinno minnes tead, mida oodata ja kuidas film lõppeb. Kui veab, on kogu protsess niivõrd emotsionaalne, et saad vaikselt taskurätikusse paar pisarat poetada.

"Seksisemud" pole selles kategoorias midagi silmapaistvalt uuenduslikku. Ikka kaks kohtuvat inimest, üksteise vastu tärkav huvi, tüli ja lõpuks leppimine. Ei mingeid sügavmõttelisi sisekaemusi ega kunstiliselt kurnavaid pause.

Pärast äärmiselt väsitavat tööpäeva või -nädalat on see väga mõnus.

Hindan inimesi, kes kurnava nädala järel suudavad veel targal ilmel rääkida, kuidas nad vaatavad ainult Euroopa kino ning armastavad vaid väga sügava sisu ja kandvate pausidega filme. Labase romantilise komöödia vaatamine võrdub nende jaoks tihti oma sotsiaalse staatuse enesetapuga.

Mina nii ei suuda, vaid tahan aeg-ajalt vaadata täpselt midagi sellist nagu "Seksisemud" - humoorikas, läbinähtav, klišeemaiguline. Mõtlema ei pea üldse, juba enne filmi algust tead, kuhu see kõik välja jõuab. Ohtralt saab naerda ka. Kestab 150 minuti asemel umbes 100 minutit ja veenab, et õnnelikud lõpud on siiski olemas - vähemalt Hollywoodi romantilistes komöödiates. Ausalt öeldes oli selle filmi vaatamine nädalale suisa suurepärane lõpetus, nii et võin seda julgelt teistelegi soovitada.

Muide, väidetavalt pidavat see romantiline komöödia meeldima isegi meestele, mida võib pidada omaette saavutuseks.