- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
- OMX Baltic0,04%314,68
- OMX Riga0,16%950,24
- OMX Tallinn0,11%2 147,24
- OMX Vilnius−0,08%1 506,11
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,07%10 878,12
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Turud on heitlikud
Kui 2009. aastal troonisid edetabeli tipus seakasvatajad, siis 2010. aastaks on etteotsa taas tõusnud piimatootjad.
Tähelepanu väärib, et TOP 100 ettevõtete puhaskasum kokku on aastaga tublisti paranenud, siiski tuleks hinnangute üldistamisse suhtuda ettevaatlikult. Kuigi makrotasandi numbrid näitavad, et põllumajandus on kriisist väljunud ja tulemused on head, siis sektori sees on pilt palju kirjum.
Teravilja ja piima hinnad tõusnud. Teravilja kokkuostuhinnad on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aasta septembris kujunes nisu keskmiseks hinnaks 104 eurot tonn, siis 2010. aasta saagikoristuse ajaks oli hind tõusnud 165 euroni. Selle aasta suve hakuks oli nisu kokkuostuhind aga tõusnud juba rekordilise 240 euro tasemele. Hinnad tõusid kohati kõrgemaks kui 2008. aasta buumi ajal.
Ka piimatootjate jaoks on rasked ajad selleks korraks seljataga. Kui 2009. kriisiaastal oli piima keskmine kokkuostuhind kõigest 21 senti kilo, siis 2010. aasta keskmiseks hinnaks kujunes 28 senti ja selle aasta seitsme kuu keskmine hind on tõusnud juba 32 sendi tasemele (juulis osteti piima kokku hinnaga 33 senti/kg).
Positiivne on see, et kui tavaliselt on Balti riikide piimahinnad sörkinud punase laternana teiste ELi liikmesriikide kokkuostuhindade sabas, siis sellel aastal saavad Eesti tootjad juba sisuliselt ELi keskmist hinda.
Tõusnud kokkuostuhind on taas lubanud investeerida ja madalseisu ajal peatatud laudaprojektid on kalevi alt välja võetud.
Seakasvatajate keeruline seis. Söödavilja hind oli 2010. aasta sügiseks võrreldes 2009. aasta saagikoristuse perioodiga drastiliselt tõusnud. Ka tänavu on teravilja hind püsinud nii kõrgel tasemel, et kasumlik sealihatootmine on osutunud raskeks.
Söödaoder maksis tänavu juulis pärast mõningast langust 180 eurot tonn, aasta varem vaid 105 eurot ja 2009. aastal kõigest 93 eurot. Selle aasta märtsis saavutas söödaodra hind koguni 210 euro taseme. Söödanisu tonn maksis selle aasta juulis 217 eurot, möödunud aasta samal ajal oli söödanisu hinnaks vaid 115 eurot. Seega on söödavilja hind aastaga pea kahekordistunud.
Kui 2009. aasta keskmine sealiha kokkuostuhind Eestis oli 1,53 eurot kilo, siis 2010. aastal langes see 1,45 euro tasemele.
Selle aasta augustiks on sealiha keskmine kokkuostuhind tõusnud 1,63 euroni. Võrreldes aasta algusega on hind tõusnud 9,4%.
Mõningast leevendust sealihatootjatele annab ka suurenenud elussigade eksport Venemaale. Tänavuse aasta kuue kuuga viidi Venemaale üle 100 000 sea, mis on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem samal perioodil. Venemaal pakutav hind on siseturu hinnast tunduvalt kõrgem, ulatudes pea 2 euroni.
Põllumajandussektori olukorda analüüsides tulebki vaadelda ühest aastast pikemaid perioode. Viimased viis aastat on näidanud, et põllumajandussaaduste turuhinnad on väga ebastabiilsed. Seejuures ei piirdu muutused pahatihti mõne protsendiga, hinnamuutuste ampluaa võib kujuneda mitmekordseks. Rõõm ühe aasta heade tulemuste üle võib kujuneda üürikeseks.
Lisaks turule on heitlik ka riigi poliitika: viimastel aastatel on tõstetud kütuseaktsiisi, käibemaksu, tuleva aasta toetuste kohta pole selgust.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele