Arvamus: pankrotirisk euroalal kasvab

Münchau viitab asjaolule, et kohtu otsuse järgi ei ole Saksamaa valitsusel õigust  aktsepteerida selliseid lahendusi, mis tooksid kaasa püsivaid kohustusi teiste riikide suhtes; lahendusi, kus kohustused oleksid väga suured või määratlematud, või lahendusi, kuis teiste riikide valitsuste tegevus võib põhjustada garantiide käiku mineku.

Sellise määratluse järgi ei oleks võimalik heaks kiita ei euroala püsivat päästemehhanismi ESM, mis käivituks 2013. aastast (EFSF on ajutine meede – toim.), ega ka euroala võlakirju, nendib Münchau.

Varasem, Lissaboni lepingu kohta langetatud Saksamaa konstitsioonikohtu otsus on risti ees ka nn eelarveliidu loomisel. See nõuab rahvahääletust, kui riik oma iseotsustusõigust edasi annab. "Jah" vastus on vähe tõenäoline.

Kõik need tõkked ja takistused suurendavad riski, et ühe või teise riigi pankrot võib euroalal mõeldavaks muutuda. Aitab Saksa parlamendi ühest „eist“ kas kolmandale Kreeka abipaketile või EFSFi raha kasutamisele tugiostudeks, et kriis valla pääseks, märgib Münchau.

Saksa konstitutsioonikohtu otsus tähendab, et ainsana suudaks euroala lagunemist ära hoida veel vaid Euroopa Keskpank. Pangas käärivad aga sisevastuolud. Oma järgmises kommentaaris tuleval nädalal lubab Münchau selgitada, miks ka see lahendus ei tööta.