Saksamaa nimetas oma kandidaadi

Asmussen on kantsler Angela Merkeli valitsuses aserahandusminister sellest hoolimata, et kuulub opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku partei SPD ridadesse. Schäuble jättis ta ametisse, kuna Asmussenil on viimase kolme aastaga kogunenud vahetu ja väärtuslik kogemus uusi tuure võtva finantskriisi esimesest lainest, kirjutas Wall Street Journal.

Schäuble teatas, et on Saksamaa valikust teavitanud ka eurorupi juhti Jean-Caude Junckerit. Ametisse saamiseks peab Asmusseni kandidatuuri kinnitama eurogrupp, euroala valitsusjuhid ning seejärel Euroopa Parlament ja Euroopa Keskpank.

SDP kõneisik finantsküsimustes Joachim Poss ütles, et valitsus on teinud hea valiku. Samas andis ta selge vihje põhjustest, mis viisid reedel Jürgen Starki tagasiastumiseni, mis põhjustas finantsturgudel korraliku ehmatuse. Põhjuseks on vastuolud Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammi osas, millega keskpank aitab sisuliselt valitsustel oma võlgasid rahastada.

„Tuleb loota, et võimalikult kiiresti saavad paika poliitilised tingimused, mis vabastavad Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostudest,“ ütles ta. „See looks (Asmusseni) tööle parema baasi kui Jürgen Starkil seni oli.“

Asmusseni nimetamisel võivad olla ka teised tagamaad. Nii nagu Saksamaa keskpanga uus juht Jens Weidmann on ka Asmussen ülikooli professorist Saksamaa keskpanga juhiks saanud Axel Weberi endine õpilane. Veel selle aasta alguses oli Axel Weber kõige tõenäolisem kandidaat Euroopa Keskpanga juhi kohale, kuni ta ootamatult teatas oma tagasiastumisest. Sellega langes ta välja ka konkurentsist Euroopa Keskpanga juhi kohale. Weber oli terav tugiostude programmi kriitik ning ei soovinud tõenäoliselt asuda ametisse, kus tema seisukohad pidevalt ülejäänud häältele alla jäävad.

Pressikonverentsil, kus Schäuble Saksa eelistuse avaldas, kordas rahandusminister uuesti, et Kreekal tuleb abipaketi tingimused täita, enne kui on lootust uutele väljamaksetele. Selles osas on nii euroala riigid kui IMF ühel meelel, ütles ta. Samuti kummutas Schäuble väited, et väljamakseta jääb Kreeka kohe rahahätta. Näiteks lõppeval nädalal emiteeris Kreeka kuue kuu pikkuse tähtajaga võlakirju 1,45 miljardi euro väärtuses.