Kaubalaevad ei käi süvasadamas seetõttu, et Tallinna Sadamal pole luba seal kaupu käidelda. "Loomulikult püüame sellele sadamale leida kõikvõimalikke funktsioone, mistõttu oleme algatanud uue detailplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, et oleks võimalik sadamas kaubalaevu vastu võtta," rääkis Kaljurand.
Kaubasadama loomise initsiatiiv on tema sõnul tulnud kohalikelt ettevõtjatelt, kelle vajadusi Saaremaa ainus kaubasadam Roomassaare ei rahulda, kuna on talvel 2-3 kuud jääolude tõttu suletud. Kaubasadamast huvitub tema sõnul paar aktiivset metsatööstusfirmat konkreetsete projektidega. "Loodame juba järgmise aasta kevadeks nende projektidega jõuda sinnamaani, et saame lepingud sõlmida. See aga eeldab, et detailplaneering kulgeb sujuvalt," selgitas ta.
Valmis suuremateks laevadeks. Kaljuranna sõnul võiks uus kaubasadam ühtlasi tähendada Saaremaa ettevõtjaile ka uusi turge. Nende laevadega, mis Roomassaares käivad, ei ole mõtet Läänemerest välja minna, selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sadamajuhi sõnul pole vaja rääkida, et süvasadama loomiseks kulunud 200 miljonit krooni on surnud investeering. "Tallinna Sadam on infrastruktuuri loonud. Me ei saa kruiisiga tuua turiste, kui saarlased nendega aktiivselt ei tegele. Ka kauba poole pealt - sadam on infrastruktuur, kõik muu peab sinna juurde tulema," ütles Kaljurand.
Järgmiseks kevadeks tahaks Kaljurand klientidega lepingud sõlmida, mille järel saaks planeerida täiendavaid investeeringuid operaatorite poolt.
Kaljurand jääb sadamaga rahule. Tänavu Saaremaa süvasadamat külastanud seitse kruiisilaeva on Kaljuranna hinnangul varasemate aastatega võrreldes hea tulemus. "Loomulikult tahaksime, et sadamas käiks rohkem laevu," märkis ta.
Kuressaare lähedal asuva Roomassaare sadama direktor Renno Tammleht ütles Meie Maale, et nad saavad kogu Saare maakonna kaubaveoga hästi hakkama ning jõuaksid teenindada rohkemgi.
"Loomulikult tahaks Tallinna Sadamale kuuluv Saaremaa sadam kaupa vedada," märkis ta ja lisas, et Küdema sadama töösse minek pärsiks väikesadamaisse tehtud investeeringuid ning vähendaks ka Roomassaare tulu.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale