Reaalpalk langes 11. kvartalit järjest

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes üheteistkümnendat kvartalit järjest. 2011. aasta II kvartalis langes reaalpalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%. Keskmine brutotunnipalk oli 2011. aasta II kvartalis 5,08 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,8%.

Brutokuupalk tõusis viiendat kvartalit järjest. Võrreldes brutokuupalkasid 2008. aasta II kvartaliga, siis ainult kaheksal tegevusalal on tegevusala keskmine brutokuupalk saavutanud toonase taseme. Üheteistkümnel tegevusalal on endiselt tegevusala keskmise brutokuupalga tase madalam kui 2008. aastal.

Keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,8% ja 13,7%) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,2% ja 6,9%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 801 eurot, mais 860 eurot ja juunis 913 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 2,8% rohkem kui 2010. aasta samal ajal.

2011. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1159 eurot ja tunnis 7,75 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes vastavalt 4,1% ja 3,5%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2010. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,1% ja 13,8%) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,9% ja 7,3%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2011. aastal on valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.