Kuigi Rootsi majandus on keskpanga hinnangul jõudmas rahulikumasse faasi, otsustas Riksbank siiski intressimäära tõsta.
Nagu ka eelmistel kordadel, tõsteti määra 0,25 protsendipunkti võrra. See on homsest 2% ja panga prognoosi järgi tõstavad nad määra ka järgmise kolme aasta jooksul. Riksbanki eesmärk on hoida kinnisvarahindade tõusu mõjul kiirenev inflatsioon 2% juures.
Kuigi Rootsi majandus siseneb panga hinnangul rahulikumasse faasi, jätkab majandus tempokat kasvu, mida veavad sisenõudlus ja eksport.
Samuti on näha positiivset arengut tööjõuturul, mis omakorda aitab kaasa võlakoormuse kasvule. Keskpanga hinnangul on majapidamistel ka suhteliselt suured säästud, mis loob eeldused edasiseks tarbimise kasvuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riksbanki hinnangul on majanduse jätkuvalt tugev areng ületanud kriisieelse kasvu ja tõenäosus on suur, et tõus kestab ka järgmisel aastal. Keskpanga prognoosi järgi kasvab majandus Rootsis sel aastal 4,4, järgmisel 2,2 ja 2013. aastal 2,5%.
Otsus intressimäära tõsta ei tulnud seekord aga üksmeelselt - juhatuse kaks liiget oleks eelistanud määra jätmist 1,75%le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi tarbija ostuind hakkab raugema, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri tänases esikaane loos – mitmes müügivaldkonnas on käibed vähenemas.
Rootsi keskpank tõstis täna baasintressi määra 1,75% tasemele.
Rootsi kroon muutub sarnaselt Šveitsi frangile lemmikvaluutaks kauplejale, kes soovib lõigata kasu Saksa majanduse kasvust ning hoiduda samal ajal euroala võlakriisist, kirjutab Bloomberg.
Tugev majanduskasv Rootsis ja Baltikumi paranemine on aidanud kaasa aidanud Rootsi pankade stabiilsusele, kuid pankadele tuleks kehtestada rangemad kapitalinõuded, kirjutas Rootsi keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.