- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus rahasüst Kreekale võidab vaid aega
Äripäevaga kõnelnud Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütiku Zsolt Darvase sõnul ei aita ka uus abipakett, mida rahandusministrid nädala pärast arutama hakkavad, Kreekat 2014. aastal laenuturule tagasi.
„Mis me siis teeme, anname Kreekale kolmanda abilaenu? Ja siis neljanda? Või tuleb siiski võlad restruktureerida?“ pani Darvas lauale kaks valikut, mille vahel Euroopal tuleb otsustada. Mõlemad on riskantsed.
Kui jätkata praegust teed, mis püüab hakkama saada Kreeka võlgu restruktureerimata, kasvavad Darvasi sõnul eelkõige sotsiaalsed ja poliitilised riskid. Kas keelduvad kreeklased ühel hetkel säästumeetmeid täitmast või peatab mõni euroala riik oma valijate survel väljamaksed, mis abikava kraavi viiks. Suured riskid jäävad üles ja määramatus kestma.
Samuti koonduksid Kreeka võlad järkjärgult euroala maksumaksjate kätte, mis tekitaks Euroopas vajaduse uute institutsioonide järele ajal, mil lepingute muutmine pole võimalik. Teisalt võib see anda ränga poliitilise tagasilöögi, kui Kreeka lõpuks ikkagi pankrotti läheb ja kogu arve jääb Euroopa maksumaksja tasuda.
„Siis oleks juba ohus euro püsimine,“ ütles Darvas.
Plaan A eeldaks ka Kreeka abilaenu intressimäära järsku langetamist – praeguse ca 7%ga ei saaks Kreeka hakkama.Alternatiiv on Kreeka võlad restruktureerida, mida peab vältimatuks ka Prantsusmaa IFRI instituudi teadur Philippe Moreau Desfarges. Kreeka võlad on sedavõrd suured.
Darvas möönab, et seegi tee on riskantne, kuna raske on ette näha, kas ja kuivõrd võiksid turud selle järel ka Hispaaniale, Itaaliale või Belgiale raha laenamisest keelduda. Ka on siis vaja lahendust Kreeka pankade vee peal hoidmiseks, sest nemad saaksid suurima löögi, ning suuremat selgust ülejäänud Euroopa pankade finantsseisu kohta.
Viimast peaks tooma lähinädalad, mil avaldatakse Euroopa pankade uute stressitestide tulemused. Need on usaldusväärsemad kui läinud aastal, kinnitasid Pariisis Prantsusmaa finantsjärelevalve AMF kõrged ametnikud Testid on koostanud Euroopa uus pangandusjärelevalve asutus, millel on suurem sõltumatus. Eelmised testid läbisid edukalt ka hiljem päästmist vajanud Iiri pangad.
Darvas peab paremaks lahenduseks võlgade restruktureerimist, kuid möönab, et kõiki riske pole võimalik hinnata. Niisama laastavat mõju kui USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist Darvas aga ei usu – selleks on erinevused Kreeka tänase olukorraga liiga suured.
Küsimus on õiges ajastamises. Kui viivitada, püsib ebakindlus ja abipaketi järsu kokkuvarisemise risk, samas on kõigil aega valmistuda löögi vastuvõtmisek. Kiire restruktureerimise vastu räägib teadmatus võimalikest tagajärgedest ja Kreeka pankade habras seis.
Hetkel kuum
Erasektori kaasamisest – nagu pakkus läinud nädalal välja Prantsusmaa ja mida Saksamaa pangad samuti toetasid, Darvasi sõnul ei piisa. Selline plaan ei vähenda Kreeka võlakoormat, võites vaid aega ja lepitades ehk avalikku arvamust. Reedel pakkusid pangad täiendavalt välja võimaluse, et müüvad osa oma Kreeka võlakirjadest kahjumiga maha - näiteks euroala ajutisele kriisifondile EFSF. Sellega väheneks veidi juba ka Kreeka võlakoorem. Vastu soovivad pangad, et EL ja IMF jätkaksid Kreeka abistamist.
Kommenteerides Euroopa pankade valmisolekut Kreeka abistamises osaleda, ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et mudelist olulisemgi on fakt, et kogu koorem ei jää maksumaksja kanda. Lahenduse otsimine, mis turgude usalduse taastaks, aga alles jätkub.
Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium
Seotud lood
Eurotsooni rahandusministrid otsustasid anda Kreekale võlakriisist väljatulekuks rohkem aega, pikendades abilaenu tagasimakse tähtaegu ja alandades intresse.
Prantsusmaa rahvusvaheliste suhete instituudi IFRI teadur Philippe Moreau Desfarges leiab, et Kreeka rahaliidust väljaheitmine on mõeldamatu.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Enimloetud
1
“Naised tipus” sarja uus lugu
5
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Viimased uudised
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
Üks ühishagi on juba üleval
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Naised tipus” sarja uus lugu
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Täpsem info pressikonverentsil kell 15
“Neid pidanuks vahetama juba aastal 2006”
Üks ühishagi on juba üleval
“Naised tipus” sarja uus lugu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele