Eesti kohustused vajavad selgitamist

Äripäeva tellitud TNS Emori uuringust selgus, et enamus Eesti elanikke ei poolda Euroopa võlakriisis riikide toetamist.Kuidas kommenteerite? Mul pole aimugi, mida võisid vastajad antud küsimuse peale tegelikult mõelda. Näiteks mida mõtles keegi võlakriisi all, millist riiki keskeltläbi silme ette manati ja ammugi mitte seda, mis asi võiks olla rahaline toetamine. Need ja hulk teisi küsimuste keerukusest eranditult alati tulenevaid lahtisi otsi on põhjus, miks põhiseadus keelab rahvahääletuse välislepingute, eelarve ja riigi rahaliste kohustuste teemal.

Siiski küsiti rahva käest arvamust ELi astumise kohta. Et see oli ülekaalukalt jaatav, tulenes üldisest väärikusest, aga ka kultuurilisest, poliitilisest, julgeolekulisest ja majanduslikust kasust, mida selles kuuluvuses nähakse. Seadusandja ja täitevvõim said sellega mandaadi teha otsuseid, mille vajalikkus ei jõua kunagi kõigi teadvusse, on aga siiski paratamatud.

Ei saa olla üllatus, et ELi liikmelisusega ei kaasne ainult Saksa maksumaksjalt saadud abiraha, vaid vahel ka mõni kohustus. Pole vaja rahvalt uuesti küsida, kas pooldate kuulumist ELi, küll aga selgitada, et Eesti ei lähe ühtki võlgnikku üleval pidama. Läheme oma liitlastele pakkuma aega, et nad oma majanduse ja rahanduse korda teeksid. Me võimaldame neil laenata, aga nõuame reforme, kokkuhoidu ja tagasimaksmist koos intressidega. Kunagi ei saa välistada, et vajame ka ise erakorralist tuge ning esmajoones on meie "omakasu" peidetud ka Euroopa majanduslikku ja poliitilisse stabiilsusse.