Ma arvan, et üks kord suur toetusraha eraldada on õige, aga kui sellest abi ei ole, siis järgmine kord ei peaks Eesti seda enam tegema, ütles Põlvas asuva ravifirma ASi Nycomed Sefa endine juhataja, nüüdne konsultant Ants Nurk.
„Kui meil on olnud üleskutsed mingiks annetuseks, siis eestlased annetavad päris hoolega,“ vastas Nurk küsimusele, kas osalemine abipaketis eestimaalaste tasku pihta ei löö. „Põhiküsimus on see, et kas sellest abist ka abi on. Kui see toetusraha lihtsalt tuulde visatakse, siis on küll kahju.“
Selle nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks Euroopa kriisiabi lepingute eelnõud, mis tähendab, et Eesti maksab rahahädas riikide alalisse kriisiabifondi (ESM) viie aasta jooksul (2013-2017) kokku 148,8 miljonit eurot.
Ants Nurga hinnangul järgib Eesti rahvusvahelises elus samu solidaarsuse printsiipe kui siseelus. „Eestis on näiteks ravikindlustus samuti solidaarsuse printsiibil üles ehitatud,“ rääkis Nurk ja lisas, et valitsuse otsus abistavat kätt pakkuda on justkui järjepidevuse näitaja printsiipide osas. „Ja ega kunagi ju ei tea, kunas ise hädas olla võime.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 23. maist ei ole Ants Nurk enam Nycomed Sefa juhatuse liige. „Ma lahkusin ise ametist alates 1. aprillist, aga ametlikult võttis vabastamine kauem aega,“ selgitas Nurk. „Olen praegu Nycomed Sefa konsultant.“
Äripäev avaldab homme ülevaate, mida Eesti elanikud raskustes ELi riikide toetamisest arvavad. Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mina kohe kindlasti ei toetaks Kreekat, sest kreeklased ei saa aru, et tegu ei ole mitte toetuse vaid laenuga, mis tuleb tagasi maksta, ütles Põltsamaa külje all kirjutustahvleid tootva ASi TK-Team tegevdirektor Ants Reinumägi.
Esimene pakett, mis kreeklastele anti, on juba ära kulutatud ja nad ise ka tunnistavad, et ega abiraha päris õigesse kohta ei läinud, ütles Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees, ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.