EP: sisenõudlus elavneb tagasihoidlikult

Üldise majandusseisu paranedes alaneb tõenäoliselt majapidamiste säästmine lähiaastatel, kuigi headel aegadel on mõistlik sääste koguda. Üleilmse kriisi üks õppetund on, et väike avatud majandus peab omama piisavalt sääste, et pehmendada ebasoodsate turutingimuste meelevalda sattumist.

Eesti inflatsioon hakkas 2010. aastal kiirenema, seda suuresti toorme hinnatõusu toel, mida võimendas siinsete ettevõtete kasumikasv. Väliskeskkonnast tulev hinnatõususurve taltub eelduste kohaselt järgnevatel aastatel.

Samas püsib oht, et toormehinnad on maailmaturul väga heitlikud. Nii sellel kui ka järgmisel aastal on oluline, et praegune kõrge inflatsioon ei kujuneks palga tõstmise põhjuseks, kuna see võib põhjustada täiendavat hinnatõusu. Majanduse tõhusamaks toimimiseks on vaja hoida palgakasv tootlikkuse kasvuga kooskõlas, vastasel korral võib see kergesti hakata õõnestama majanduse konkurentsivõimet.

Paraku annavad tööturu andmed märku sellest, et palgad võivad praegu tootlikkusest kiiremini kasvada. Kuigi hõive on viimase aasta jooksul kiiresti taastunud, on pikaajaline töötus jätkuvalt tõusuteel. Ühtlasi kasvas 2010. aasta teisel poolel inimeste huvi töötada välismaal. See aga vähendab Eesti majanduse kasvuvõimekust ning võib suurendada palgasurvet. Tasakaaluka majandusarengu seisukohalt on vajalik, et ettevõtete palgapoliitika suudaks palgakulu erinevalt möödunud buumist järgnevatel aastatel kontrolli all hoida.

Majanduskasvu kiirenemine ei ole seni toonud kaasa laenukäibe suurenemist. Laenukäibe kasv jääb ka järgnevatel aastatel tagasihoidlikuks, kuigi eksporditulu kasv ja palgatõus on kaasa aidanud ettevõtete ja majapidamiste laenuvõtmise võime paranemisele. Ettevõtted rahastavad oma tegevust rohkem omaenda ja grupisisestest vahenditest ning laenukäive kasvab eelkõige lühiajaliste laenude toel, millega rahastatakse käibekapitali.

Majapidamiste laenunõudlus taastub samuti visalt, kuna inimesed on investeerides uute pikaajaliste kohustuste võtmisel jätkuvalt ettevaatlikud. Pankade kapitaliseeritus on tugev ning vaba raha laenude andmiseks on piisavalt, kuna hoiuste maht on kasvanud. Edaspidi on oluline, et pangad oleks valmis rohkem riske võtma ning rahastama majanduse jätkusuutlikuks kasvuks vajalikke projekte.

Eelarvepoliitikas on valitsus seadnud eesmärgiks saavutada koondeelarve nominaalne ülejääk 2013. aastal. Eesti Panga prognoosi põhisstsenaariumi kohaselt on see ülesandepüstitus mõistlik ja kulude kasvu tagasi hoides ka küllalt hõlpsasti saavutatav. Hiljutine kriisikogemus näitas, et Eesti peab oma eelarvepoliitika raamistikku täiendama, et kulude kasvu paremini ohjeldada.