Riikliku kogumispensioni teise samba fondides on meie raha ligi 1,08 miljardit eurot. Riigi enda fondid (stabiliseerimisreserv ja kassareserv) on umbes samas suurusjärgus ehk 1,07 miljardit eurot.
Teise samba fondide halduskulud on ca 1% fondide mahust ehk ca 10 miljonit eurot aastas, riigi fondide halduskulud on samal ajal 0,8 miljonit eurot aastas.
Pensionifondide tootlus oli kriisiaastatel umbes -15%, riiklike fondide tootlus oli samal ajal umbes 5%. Tõsi, buumi ajal oli kogumispensionide tootlus ca 15%, samal ajal kui riiklikud fondid olid tänu oma kõrgendatud likviidsus- ja konservatiivsusnõuetele ainult 3-4% tootlikkusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riik on tubli fondihaldur. Need numbrid näitavad, et riik, oma väikese riigikassa meeskonna kaudu, on olnud väga efektiivne ja tubli fondihaldur. Minu küsimus on: miks ei saa ma oma pensioniraha usaldada riigikassa haldurite kätte? Riigikassa haldurid ei röövi iga aasta minu rahast 1%, vaid saaks hakkama 0,1% halduskuludega ning fondi mahu kasvades kindlasti veel väiksema summaga.
Valitsusel tuleks kiiresti luua riiklik(ud) pensionifond(id) ning anda see riigikassa hallata. Mina viiksin oma pensioniraha kindlasti sellesse fondi. Ma ei ole nõus, et pangad teenivad minu rahaga hõlptulu.
Seotud lood
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.