Ipits: võõra raha lugemine põhjustab viha

„Eks korruptsioonivastase seaduse muudatus ole murelapseks neile, kes midagi väga näidata ei taha. Iseküsimus on, kui palju see võib tekitada ebatervet huvi,“ kommenteeris Ipits.

Ipitsa sõnul on aeg-ajalt ka ajakirjandus see, kes puhub probleemid üles. „Enne uusi riigikogu valimisi räägitakse palju sellest, missuguse autoga mingisugune minister sõidab. Riigi kuludest moodustab see aga pisikese osa. Samas kui sadu miljoneid kroone visatakse tuulde projektidesse, mis midagi ei tooda. Sellest ei räägi keegi, sest see on lihtsale inimesele arusaamatu,“ põhjendas Ipits. Niiöelda võõra raha lugemine on kahjuks väga paljudele arusaadav ja põhjustab täiesti põhjendamatut viha, lisas ta.

Seaduse muudatusse on Ipitsa arvates üheselt väga raske suhtuda. Kui see toob kaasa varimajanduse ja varjatud hüvede kasutamise vähenemise, siis on see tema sõnul kindlasti teretulnud. „Samas peaksid meie inimesed kasvama koos ühiskonna arenguga ning mõistma, mis on normaalne ja loomulik. Kahjuks on nii, et kui inimesel on halb ja ta näeb, et kellelgi on hästi, siis tahes-tahtmata vibutatakse rusikat,“ ütles Ipits.

Ipits loodab enda sõnul, et korruptsioonijuhud, millest avalikult kirjutatakse ja räägitakse, on tõepoolest üksikud. „Kas nende üksikute näidete põhjal peab hakkama seadust ümber muutma, on küsitav. Võib-olla on justiitsministeeriumil suuremad andmebaasid, mida kahtlustatakse, kuid mida pole võimalik tõestada,“ rääkis ta lisades, et sellisel juhul on lihtsam, kui reeglid on kirja pandud. 

Justiitsministeerium saatis täna uuesti kooskõlastusringile korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis suurendab ministeeriumi kinnituselavaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab huvide deklareerimise süsteemi. Uuenduslikult peab ametiisik edaspidi deklareerima vara, mis on tema kasutuses üle nelja kuu aastas, samuti muutub avalikuks deklaratsioonide register.

Äripäev küsis ettevõtjatelt, mida nad seaduse eelnõust arvavad.