- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 300,00%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,25%10 809,49
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 5002,35%7 549,94
- DOW 300,00%52 389,75
- Nasdaq 2,74%25 253,14
- FTSE 1000,25%10 809,49
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Skandaalse Jürgen Järviku uus väljakutse
Äripäev avastas ühest kütuseturu paljudest tankistfirmadest kirjutades, et kütuseturul toimetavad vaikselt juba mõnda aega ka vahepeal pildilt kadunud skandaalsed ärimehed Kalev ja tema varju hoidev Järvik. Viimati paistis Kalev silma kiirlaenufirma Reval Credit juhina ja juba siis vihjati, et Kalevi varjus toimetavad kiirlaenufirmas Järvik ja Kass.
Jürgen Järviku nimi ühestki kütuseäri ahelasse kuuluvast ettevõttest küll läbi ei jookse, kuid Äripäeva andmetel varjab end mitmes äris Marko Kalevi või advokaatide selja taga just tema. Järvik otsustas jätta enda seosed Marko Kalevi ja kütuseäriga kommenteerimata.
Järviku ja Kalevi väidetavat uut ühist väljakutset kütuseäris võib iseloomustada sõnadega „nurgatagune“ ja „sogane“. Nad on nimelt kolmandate isikute omanduses olevate firmade kaudu ostnud mitu pisitanklat üle Eesti, neist Loksal ja Põlvas asuvad tanklad toimivad, ent ülejäänud seisavad jõude. Kolmele firmale on nad hankinud kütusemüügi loa. Äripäeva andmetel rendivad mehed ka Ida-Virumaal Soldinas asuvat kütuseterminali, kuigi kumbki neist seda infot ei kinnitanud. Terminali rentnikuna näitab end avalikult hoopis Advokaadibüroo Arvisto & Koch, mille partner Paavo Koch on olnud Järviku kaitsja kunagises kohtusaagas.
Millegipärast on tandem rajanud oma esmapilgul tagasihoidlikuna näiva kütuseäri tervele hulgale juriidilistele kehadele, mille vahel on vara ja omandisuhteid korduvalt liigutatud. Kalevi juhtimisel toimetab avalikult kaks toimivat kütusetanklat, kuid kütuseäri ahelaga on mõne aasta jooksul seotud olnud kümmekond sama seltskonna ettevõtet.„Finantseerijad on erinevad, sellest erinevad ettevõtted,“ põhjendas Kalev.
Järviku ja Kalevi toimetamine kütusevaldkonnas tekitab küsimuse, miks on nad asunud investeerima ülitiheda konkurentsiga kütuseturule mõne pisitankla, mahajäetud tanklate ja Eestimaa ühes kauges nurgas asuva kütuseterminali kaudu? Kas sedasi on võimalik kasumlik aus äri püsti panna või on taristu üles ehitatud järjekordseteks skeemideks?
Hoiatavalt mõjub Järviku ja Kalevi senine äritegevus. Suure pauguga lõhkenud ja võlad maha jätnud Q Vara kinnisvaraäri looja Järvik on olnud kohtu all kinnisvarafirmast Revalhaus kinnistu kantimise ja ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega. Järvikuga samas kohtuasjas sai süüdistuse toonane EBSi tudeng Marko Kalev, kes väidetavalt aitas kaasa fiktiivse dokumendi koostamisele. Nii Järvik kui ka Kalev pääsesid kriminaalmenetlusest oportuniteediga. Mõlema tegude toimepanek sai kinnitatud, kuid ei kantud karistusregistrisse.
Pikemalt võib hämarast kütuseärist lugeda tänasest Äripäevast. Päevapileti saad osta SIIT.
Seotud lood
Harju maakohus kuulutas täna välja Q Vara asutajana ja ühe omanikuna tuntust kogunud Jürgen Järviku pankroti.
Äripäeva andmetel sondeeris Jürgen Järvik koos kaksikvenna Kristjan Olei, Arco Vara kunagise suuromaniku Richard Tomingasega ning Meelis Laoga seostatava Sven Viidasega hiljuti pinda, et osta osalus kütuse hulgimüüjas N-Terminaal Hulgi.
Äripäeva käsutuses olevale infole tuginedes kerkib teravalt küsimus, miks ei ole prokuratuur tänases Äripäevas kirjeldatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule.
Skandaalne jurist Sven Soeson tegi kohtutäiturid tööriistaks pahatahtlikus, mõnede meelest isegi kriminaalses skeemis.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele