Eesti kolme viletsaima riigi seas

Eesti majandusel ei läinud kriisiaastatel kõige paremini. Kui hästi või kui halvasti me kriisiga hakkama saime, on kõige õigem otsustada rahvusliku rikkuse põhjal võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega. Eurostati veebilehel on kättesaadavad andmed kuni 2009. aastani. Võrdluse aluseks võtsin riikide SKP võrdluse ostujõu alusel elaniku kohta võrreldes EL keskmisega.

Kas eelarve on tasakaalus või mitte ja kui suur on riigi võlg on näitajad, mis omavad tähendust pikemas perspektiivis. Ilmselt pole ka võimalik päris täpselt öelda, kas lõpptulemusena on nende mõju negatiivne või positiivne. Probleemiks võib saada lihtsalt see, et kui oleme väga vähe laenanud ja oma eelarvet iga hinnaga tasakaalus hoidnud, oleme langenud riikide konkurentsis liiga madalale, teistele riikidele järgi võtmine lükkub kaugemale tulevikku. Kui teised riigid on vajalikud investeeringud teinud täna või eile, peame meie tegema seda homme ja ülehomme. Aga ülehomseks on inflatsioon meie investeeringud teinud oluliselt kulukamaks. Tegelikult on oluline ju inimeste heaolu. Selles suhtes võiks olla päris heaks näitajaks SKP elaniku kohta ostujõu alusel. Kui vaatame selles kontekstis meie riigi toimetulekut majanduskriisiga, siis oleme aastate 2007 ja 2009 võrdluses üks kolmest kõige viletsamini toime tulnud Euroopa Liidu riigist. Meie rikkus on vähenenud võrreldes ELi keskmisega 5 protsendipunkti võrra. Kolm kõige halvemini masuga toime tulnud riiki selles mõttes on Iirimaa (-20), Rootsi (-6) ja Eesti (-5).