Veskimägi: tuulikud ja „odav raud“

„Subsideeritud tuulikud toovad oma olematute muutuvkuludega teatud tundidel elektrihinna alla, surudes sellega traditsioonilised soojuselektrijaamad ja koostootmisjaamad turult välja,“ selgitab Veskimägi. „Mida rohkem on tuulikuid regionaalselt hajutatult ja mida enam on elektrisüsteemid/turud suurel territooriumil piisavalt ühendatud, seda enam on selliseid tunde.“

Veskimäe sõnul on tuulikute hajuvus territooriumil oluline. „Et tuult oleks paljudel tundidel süsteemis piisavalt hinna mõjutamiseks,“ põhjendab ta. „Näiteks piisavate ühenduste ja turgude liitmisel saab Põhjamere tuulefront panustada kahel korral elektri hinda. Näiteks Briti rannikul ja Norra rannikul. Samas Eestist läheb tuulefront üle umbes tunniga, mis tähendaks isoleeritud elektrisüsteemi korral mõju elektrihinnale vaid üksikutel tundidel.“

Veskimägi järeldab, et mida madalam on süsteemide/turgude integreerimisel traditsiooniliste jaamade investeeringukulu, seda väiksemat subsiidiumi tuleb tulevikus neile lihtsalt nende olemasolu eest maksta. Ilma nendeta ei ole aga elektrisüsteemi võimalik töös hoida.

„Mis on kõige odavam raud, mida hoida reservis kui tuulikud töötavad,“ küsib Veskimägi ja vastab ise: „Kindlasti on eelis jaamadel, mille kapitalikulu on 15 protsenti, mitte 50 protsenti.“.