Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sattusin lugema ajalehte Kesknädal. Pean tunnistama, et mul on sellele raisatud ajast kohutavalt kahju. Samuti on mul kahju sellest, et Eestis on olemas hulk inimesi, kes seda ajalehte loevad ja selles esitatut ka ainsama tõe pähe võtavad. Võtame näiteks viimsest numbris avaldatud ajalehe seisukoha: elekter peaks olema tasuta! "Kesknädal meenutab omalt poolt, et varem on mõnigi julgem ja avarama ilmavaatega teadlane välja pakkunud, et Eesti on nii väike ja töökas riik, et väärib hoopis tasuta elektrit. Või vähemasti peaks tasu tema eest olema pigem sümboolne. See paneks käima tööstuse ja põllumajanduse, elavdaks suuresti väikeettevõtlust ning ka inimeste õhuke rahakott saaks täiendust. Kust raha asemele võtta - neid ettepanekuid on poliitikud teinud ja teevad veelgi, mida siin tegelikult maksustada tuleks ja kes peaks kuhu rohkem makse maksma," kirjutatakse ses artiklis.
Olgu, oletagem hetkeks, et elekter olekski tasuta. Eesti Energia müüs esialgseil andmeil mullu Eesti suletud turu kodu- ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele elektrit ca 185 miljoni euro eest. Korjame selle raha lihtsalt elektrimaksuna kokku. Tõepoolest, seda pole ju palju - iga maksumaksja kohta vaid ca 300 eurot aastas ehk 25 eurot kuus. Oot, aga mis sunniks mind siis sellisel juhul elektrit säästma? Miks ma ei võiks siis talvel igaks juhuks ka oma tiiki kütta - no äkki tuleb mõnel ilusal talvepäeval ujumise tuju? Vaevalt, et ma ainus ekstsentrik oleks. Kas teie, keskvaatelised, tahaksite me lõbu kinni maksta?
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.