Rongiliikluse raiskav eelistamine

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas ütles hiljuti, et aastaks 2050 peaks enam kui 300kilomeetriseid vahemaid Euroopas läbitama rongiga. Selleks ajaks peaks kogu Euroopat katma kiire, efektiivne ja mugav rongiliiklus. Toetan Kallase mõtet. Aga rong ei ole sugugi kõige efektiivsem ja pragmaatilisem viis inimeste liikumist korraldama. Eesti-siseselt on rongiliikluse efektiivseks muutmiseks piisavalt pikki vahemaid vähe ja asustus hõre. Autole kui ühele suuremale saastajale ühe reisija kohta on kõige mõistlikum alternatiiv Eestis hoopis buss. Ka vastab Eesti üldine bussivõrk turu vajadustele - mida vähem on piirkonnas inimesi, seda harvem liiklus. Kuid liikuda saab ja päris hästi. Arenguruumi on muidugi küllaga, kuigi see vajab mõningaid "poliitilisi" otsuseid - mida soodustada ja propageerida.

Ajafaktori kõrval on ühistranspordi kasutamisel oluliseks valikukriteeriumiks turvalisus - viimased kaks talve ei ole autojuhtidele maanteed kuigi sõbralikud olnud. Buss aga on halval teel ja ebamugavate teeoludega liiklemiseks kindlasti turvalisem ja mugavam kui auto.

Sesoonsus võtab valikuid vähemaks. Nagu lennuliikluse puhulgi, teeb bussiliiklust atraktiivsemaks võimalikult lai sihtkohtade valik. Kuid uute liinide avamist piirab peamiselt reisijate arvu stabiilsus, mille kõrval on teine peamine piiraja ühistranspordiseadus. See ei võimalda üldjuhul uusi liine avada ka siis, kui huvi on - st uusi liine saab avada, aga sinna, kus keegi ei sõida. Ja sinna, kuhu oleks mõtet avada, ei luba seadus konkurentsi tekitada. Mõnel suvekuul on tõesti kindlatel suundadel ja liinidel (nt Saaremaa) bussid isegi liiga täis, kuid talvekuudel sageli liiga tühjad.

Bussiliikluse korraldamisel on ka riigil väga oluline roll. Üks esimesi ettevõtmisi uuel riigikogul peaks olema ühistranspordiseaduse ülevaatamine. Sest ka bussiliikluses kommertsvedudel peaks olema võimalus normaalsele konkurentsile. Teine suur probleem on must äri: kui tegeldaks otsustavalt tellimusveo turu järelevalvega "mustade vedajate" kõrvaldamiseks, annaks see ausatele vedajatele võimaluse teenust arendada ning tõsta bussiliikluse kvaliteeti.

Et hanked muutuks läbipaistvamaks ja löögile pääseks lisaks hinnale ka kvaliteet, tuleks lahendada ka mitmed probleemid, mis seotud avaliku liiniveoga. Ootame pikisilmi muudatusi riigihangete seaduses, hankedokumentide ja avaliku teenindamise lepingu standardites.

Lisaks pitsitab praegu kõrge kütusehind. Kuigi Võrumaa kuplite vahel ringi vurades on ehk kummaline mõelda, et bussipileti hinda tõstab Muammar Gaddafi ja Liibüa sõda, on seos otsemast otsesem. Siiski on bussipilet reeglina soodsam kui sõita vähese arvu inimestega autoga.

Võimalik bussipiletite hinnatõusu oht on paratamatu nii kaua, kui kütusehinnad tõusevad. Samas - mingil hetkel tulevad nad jälle võib-olla alla.

Euroopa eelistab rongiliiklust põhjendamatult üle Euroopa Liidu. Bussitransport jääb Eestis kõige kuluefektiivsemaks reisimis- ja liikumisvõimaluseks ka perspektiivis. Haapsalu rongiliikluse taastamine ei ole just majanduslikult eriti otstarbekas. Taristusse investeerimisel on kuluefektiivsus väga oluline. Nostalgiale majanduslikke otsuseid rajada ei maksa.

Just sellepärast tasub Saaremaa sild end pikas perspektiivis tõenäoliselt ära. Taanlased ja rootslased nägid palju vaeva, et Euroopast oleks maismaad mööda võimalik Skandinaaviasse liikuda, praeguseks on see tehtud. Alternatiivid aitavad üle saada nendest aegadest, kui üks või teine transpordiliik on ajutiselt ebaefektiivne.

Euroopa Liit doteerib rongiliiklust suurelt, ka Eesti annab rongiliiklusele proportsionaalselt rohkem dotatsiooni kui bussiliiklusele. Hoiakuga, et raudtee ebarentaablitele suundadele suurelt peale maksmine on ühiskonnale mõistlik, ei ole õige.

Bussiliikluses doteerib riik ainult avalikku liinivedu, mida Eestis teenindab ca 650 bussi. Kommertsvedu, mis eelkõige raudteega konkureerib, teeb seda ilma riigi toetuseta. Sellega tegeleb Eesti umbes 300 bussi. Haapsalu võimalik rongiliin hakkab kindlasti bussiga konkureerima ja võtab rahva väga suurte riigi täiendavate kulutustega bussidest ära - rong on siiski ruumikam ja (tänu dotatsioonile) reisijale odavam. Rongi eelised tulevad aga priiskava ebaefektiivsuse arvel. Muidugi peavad bussifirmad leidma tee, kuidas rongidega edukamalt konkureerida, kuid konkurents peaks olema aus ja turu reeglitest lähtuv, mitte poliitilistest otsustest kallutatud.