Raudteekoridor muutub majanduslikult vajalikuks

Suur osa kaubast liigub seni veel maanteedel. Raudtee on maanteevedudele sobiv alternatiiv, kuna pikkadel vahemaadel on raudteevedu odavam. Teine põhjus raudteekoridoride arendamiseks on asjaolu, et IMO otsuse kohaselt peavad Läänemerel, Põhjamerel ja Inglise kanalis sõitvad laevad hakkama alates 2015. aasta algusest suure väävlisisaldusega laevakütuse asemel diislikütust kasutama. Arvatakse, et selle tulemusel tõusevad merevedude hinnad piirkonnas märkimisväärselt.

Transpordikulu kasv võib endaga kaasa tuua osa riikide eksporditööstuse konkurentsivõime vähenemise. Hea näide on meie naaber Soome, kus pea kogu eksportkaup veetakse välja üle Läänemere. Seega oleks põhja-lõunasuunaliste Baltikumi läbivate kaubamagistraalide väljaarendamisest ja kasutamisest huvitatud meie endi kõrval ka mitu Soome majandusringkonda.

Põhja-lõunasuunaline hästi toimiv raudteekoridor on seega kindel alternatiiv toimetada keskkonna- ja kulusäästlikult kaup Euroopasse ja sealt siiapoole. Rail World Groupi arendatava põhja-lõunasuunalise konteinerirongi erinevad lülid on ro-ro- või kon-ro-laevade liikumine Soome ja Eesti vahel, riigi omanduses olevate raudteeettevõtete ühistöö Eesti ja Šeštokai vahelisel lõigul, konteinerite ümberlastimine 1435 mm ja 1520 mm vagunitesse Šeštokais ja eraomanduses olevate raudtee-ettevõtete koostöö Šeštokai ja Viini vahelisel lõigul.

Peale põhja poolt tuleva huvi on oluline ka Lõuna-Euroopa riikide huvi liigutada oma kaupu sama transiidikoridori kaudu ja Šeštokai jaama vabad võimsused. Slawków ja Šeštokai on peamised selle koridori põhja suunduva haru ristteel asuvad punktid, kust kaubad liiguvad edasi Ukrainasse ja Venemaale. Šeštokais saaks kaupa käidelda 200 TEUd päevas, praegu kasutab jaam umbes 60% oma võimsusest. Leedu raudtee hinnangul oleks veomahtu võimalik 2012. aastaks 3,5 miljoni tonnini kasvatada.

Põhja-lõunasuunalise koridori lõunasse suunduva haru ristumiskoht on Viin. Sealt võivad kaubad liikuda edasi Itaaliasse, Balkani riikidesse ja Türki. Viini sadam käitleb aastas umbes 12 miljonit tonni kaupa. Sellest 50% liigub mööda maanteid, 35% raudteel ja 15% jõetranspordiga. Viinist liiguvad konteinerirongid Euroopa tähtsamatesse sadamatesse - Hamburgi, Bremenhavenisse ja Rotterdami ning teistesse Ida-Euroopa jaotuskeskustesse (Bratislavasse ja Budapesti). Viini soodne asukoht - 2000 km Mustast merest ja 1500 km Põhjamerest - annab eelise olla multimodaalne logistikakeskus, mis ühendab endas maantee-, raudtee- ja meretranspordi kombineeritud võimalused. Tänu 1992. aastal valminud Reini-Maini-Doonau kanalile toimib Viini sadam ka ida-läänesuunalise hub'ina, mis võimaldab kaubaomanikele pääsu 700 miljoni tarbijani.