Hea huumor ei salli keerutamist

Tänan teid, kes te ilmaasjata aprillinalja ei teinud. Tõsiselt, iga aasta 1. aprill on minu (ja küllap paljude teistegi) jaoks tõsine piin - kuidagi tuleb üle elada need pooleldi punnitatud huumoripahvakud, mis ustest ja akendest sisse pressivad. "Teil on selg valge," on seejuures üks andekamaist. Ning ma ei ole väga huumorikauge inimene. Ega pea end kohutavalt rumalakski. Kuid otsustage ise, Äripäeva meilboks täitus reedel säärastest pressiteadetest, mis lugeja parimal juhul piinlikkust tekitavad.

Ausalt, mida kevad edasi, seda vähem ajavad mind naerma "uudised":

et Eesti kuulutatakse Tallinnaks;

et Pirita Halduskogu viimasel istungil sai heakskiidu detailplaneering, mille kohaselt ehitatakse Pirita rannahoonele juurde 30 korrust;

et Kristiine linnaosas asutatakse Eesti esimene kergeusklike kogudus;

et Nõmmele kavandatakse jahisadamat;

et Eestist saab esimene elektrifitseeritud veeteedega riik;

et Rakveres koondatakse teehoolde huvides abilinnapea koht.

Punnitatud nali ei tööta. Samas, reede hommikul tegi mu peaaegu nelja-aastane tütretirts "Vaata, siga lendab!" nalju ja itsitas ise sealjuures nakatavalt... ja käis tõsimeeli peeglist vaatamas, et kas tõesti on tal mõlemad põsed šokolaadised... Ja see oli üsna naljakas. Ühesõnaga, et üks aprillinali korralikult töötaks, ei tohiks ta liialt konstrueeritud olla. Ega punnitatult tulla.