- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides. Eelarve konsolideerimine kasutades nii eelarve tulu kui kulu poolel olevaid võimalusi ei ole olnud täna finantsraskustesse sattunud riikidest enamuses piisav," sõnas endine rahandusminister.
"Ja, mis mind teeb kõige murelikumaks, paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti - ise vastutad - jätkuvalt olemas. Seega välise sekkumise kõrval läbi rahaliidu kesksete instrumentide on just palju ära teha liikmesriikide riigirahanduse positsiooni tugevdamisel," kommenteeris Veskimägi.
"Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Isegi raha laenates hätta sattunutele, et see ei oleks tagastamatu abi, vaid laen, peavad need riigid oma pikaajalisi eelarvepoliitika sihte korrigeerima. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.
Ta tõi näiteks, et kui on arutatud tihedama majanduskoostöö raames lisaks maksubaasile asuda tegelema ka maksumäärade harmoniseerimisega liikmesriikides, siis võiks olla reegel – need, kes suudavad asutamislepingu piirides eelarve konsolideerimisega saada hakkama, ei pea maksumäärade harmoniseerimisega kaasa minema.
"Teistele on see kohustuslik, „free rider’ite“ probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises. Ühiskonnad peavad mõistma, et nende poolt valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad," lausus Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele