Jaapani pangandussüsteemi stabiliseerimiseks ja investorite närvide rahustamiseks on Jaapani keskpank suurendanud täna lühiajalisel rahaturul rahapakkumist 12 triljoni Jaapani jeeni (105 miljardi euro) võrra. Tegemist on läbi ajaloo suurima taolise rahasüstiga.
Lisaks tõstis Jaapani keskpank täna varade tagasiostuprogrammi 35 triljonilt 40 triljoni jeenini, märkides et maavärina tulemusena Jaapani tööstusaktiivsus väheneb ja kodumajapidamiste ja ettevõtete olukord halveneb.
Jaapani rahandusministeerium hoiatas ka võimaliku interventsiooni eest juhuks kui saareriigi valuuta peaks tugevnema hakkama, kirjutas uudisteagentuur Reuters. „Vajadusel astuvad ametivõimud otsustavaid samme,“ oli ajakirjanikele antud rahandusministeeriumi sõnum.Riigi rahandusminister Yoshihiko Noda sõnul on hetkel aeg jälgida Jaapani jeeni liikumisi.
Ühe Jaapani valitsusametniku sõnul ollakse mures Jaapani jeeni tabavate spekulatiivsete rünnakute pärast, kuna osa spekulante soovib vahendeid valimata suruda jeeni tugevamaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui reedel tugevnes Jaapani jeen euro suhtes päevasiseselt kuni 112,92 jeenini, siis täna varahommikul on testitud viimase kahe nädala tugevaimat taset ehk 112,52 jeeni euro kohta.Pärast Jaapani keskpanga interventsioonijutte on valuuta nõrgenenud 114,85 jeenini euro vastu, kuid liikus kell 11:00 juba taas 114 jeeni lähistel.
Westpac valuutaanalüük Robert Rennie sõnul on Jaapanil olemas välismaal likviidseid vahendeid, mida ta saab vajadusel koju tagasi tuua. „Arvestades kõike toimuvat soovitakse vältida jeeni kiiret tugevnemist,“ märkis Rennie.
Pärast 1995. aastal toimunud Kobe maavärinat (mis nõudis 6434 inimese elu) tegi Jaapan 3 triljoni Jaapani jeeni suuruse lisaeelarve. Societe General ökomonist Takuji Okubo pole praegu Jaapanil niivõrd palju raha välja käia. Okubo peab realistlikuks katastroofiga seonduvateks valitsuse kulutusteks triljon jeeni (9 miljardit eurot).
Seotud lood
Credit Suisse hindab Jaapani katastroofi arveks 123-131 miljardit eurot, kirjutab Kauppalehti.
Maailma arenenud tööstusriigid teevad valuutaturul enam kui kümne aasta järel esimesed ühise interventsiooni Jaapani jeeni nõrgestamiseks.
“Suur nõudlus viitab Balti võlakirjaturu küpsusele.”
Riias asuva Preses Nama Kvartālsi arendaja AS PN Project lõpetas edukalt oma üheksanda võlakirjaemissiooni, kaasates 9,12 miljonit eurot. Lõplik maht ületas märkimisväärselt algselt seatud 3 miljoni euro suuruse eesmärgi, mis peegeldab investorite tugevat usaldust projekti arenduse ja pikaajalise potentsiaali osas Balti ärikinnisvara turul.