Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Selgusid aasta ajakirjaniku nominendid
Täna õhtul valiti aasta ajakirjaniku nominentideks MK-Estonia ajakirjanik Oksana Avdejeva, Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann, Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk.
Peatoimetajatest ja meediaekspertidest koosnev Eesti Ajalehtede Liidu žürii valis nominendid kaheksa ajakirjaniku hulgast. Võitja avalikustatakse 4. märtsil toimuval pidulikul tseremoonial.Eesti Ajalehtede Liidu ajakirjanduspreemiate konkursi peaauhind "Aasta ajakirjanik 2010“ antakse kirjutavale ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö eest. Preemia suurus on 4473,82 eurot (70 000 krooni, neto) ja sellele lisandub hinnaline meene.Aasta ajakirjaniku žüriid juhtis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. Žüriisse kuulusid Postimehe peatoimetaja Merit Kopli, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik,Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi, Valgamaalase peatoimetaja Sirli Homuha, Nädalise peatoimetaja Tõnis Tõnisson, Lääne Elu peatoimetaja Ivar Soopan, BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar ja Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste.
Parima uudise, noore ajakirjaniku ja arvamuse kategoorias pääsesid täna nominentide sekka Äripäeva ajakirjanikud Kadri Jakobson, Katariina Krjutškova ja Aivar Hundimägi.
Žürii valis teisipäevasel koosolekul 2010. aasta Eesti uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia nominentideks Koit Brinkmanni ja Hannes Sarve Äripäevast, Tuuli Kochi Postimehest ning Piret Reiljani Äripäevast.
Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.