Alanud aasta tuleb Eestile kindlasti parem kui eelmine

Alustades lõpust usun, et äsja alanud aasta tuleb Eestile parem, kui seda oli eelnev. Eesti ettevõtted ja riik on läbinud äärmiselt kiire ning vältimatu kohandumise uute, lahjemate majanduslike oludega.

Riigina seisame paljulubaval lävepakul, mis viib uude, seekord loodetavasti rohkem ekspordil põhinevasse majanduskasvu perioodi. Usun, et alanud aastal tööpuudus Eestis alaneb, investeeringud suurenevad ning euroehmatuse üleelanud tarbijad hakkavad teisest kvartalist alates rohkem kulutama, kahjuks osaliselt ka üle kulutama. Ettevõtjad aga peavad jaanuaris harjuma eelkõige 15,65 korda väiksema käibe ja kasumiga - see nõuab kõigilt mõtlemise ümberhäälestust. Kuigi paljud inimesed hindavad eurot negatiivselt, on tegemist majanduslikult väga positiivse ja rahvuslikku eneseuhkust tõstva sündmusega. Oleme esimene endise NSVLi liiduvabariik, kes kuulub nii Euroopa Liitu, NATOsse, OECDsse kui ka eurotsooni. Meil on selgelt põhjust oma riigi ja iseenda üle uhked olla.

Meie väikese riigi sõltuvus ekspordist on äärmiselt suur. Seetõttu on siseriiklikust tegevusest olulisem see, mis toimub välismaailmas. Põgusal esmavaatlusel paistab olukord igati rahuldav, kuid tegelikkuses ei ole see kaugeltki nii rõõmustav.

Usun, et 2011. aasta kujuneb riigivõlakirjade kriisi aastaks. Globaalses pildis on õhus mitu ähvardavat äikesepilve, mis sellise arengu vältimatusele viitavad - riigivõlakirjade hinnad on kukkunud (mööngem, et väga kõrgelt tasemelt) ehk investorite oodatavad intressimäärad on tõusnud, võlakirjaturufondidest on raha välja jooksnud, riiklike eelarvete defitsiidid on jätkuvalt kolossaalsed ning paranemist pole oodata ka tänavu.

Hoolekanderiikide toimemudel marsib vanas maailmas lühiajaliselt ikkagi edasi, ütleks Hardo Pajula. Lisaks on lõviosa arenenud riikide möödunud aasta majanduskasvust saavutatud riiklike abiprogrammide toel. Valitsuskulutuste piiramisel aga kasvaks paratamatult tööpuudus, mis on arusaadavalt poliitikute suurim mure. Peame eeldama, et alanud aastal on valitsustel palju keerulisem finantsturgudelt raha laenata. Lisaks tuleb seda teha ka tunduvalt kõrgema hinna eest kui mullu, mis survestab veelgi rohkem kuludest pungil riikide eelarveid.

The Economisti andmetel on USA-l vaja tänavu laenata 4 triljonit dollarit, Euroopa valitsustel kokku peaaegu 3 triljonit dollarit ja Jaapanil ei rohkem ega vähem kui 50% SKTst. Seda kõike selleks, et katta jooksvat defitsiiti ning pikendada lühiajalisi laene ei millegi muu kui uute laenudega. Arenenud riikide võlatase on viimase kolme kriisiaasta jooksul kasvanud keskmiselt 50%. Nentigem, et mõiste arenenud riigid - eeskätt Jaapan, USA ja Euroopa Liidu suurimad liikmed - kõlab sellises kontekstis eriti irooniliselt.

Oluline on lähedal. Laias maailmas toimuvast on meie jaoks peamine eeskätt Skandinaavia riikide majanduslik seis, mis on kogu kriisi vältel näidanud uskumatut tugevust. Rootsi majanduse hiljutine kolmanda kvartali kasv 6,9% on enam kui muljetavaldav. Soome näitas kolmandas kvartalis 3,7% majanduskasvu. Loodame, et Soome-Rootsi ekspordimasin ei väsi ja annab allhanketööd ka meie inimestele.

Kinnisvarahinnad on aga nii Rootsis kui ka Soomes tõusnud hirmutavalt kõrgele tasemele, teisalt kujundab Rootsi oma rahapoliitikat iseseisvalt ja mõlemad riigid on 90ndate alguspäevilt palju õppinud. Samas tasub valvas olla ja sündmusi põhjanaabrite juures hoolega jälgida.

Tuleb hea aasta! Kitsamalt rääkides usun, et kinnisvarasektorile on tulemas esimene majanduslikult hea aasta pärast kolmeaastast vaheaega. Pärast 50protsendilist eluasemehindade langust on tekkinud lootus, et kinnisvarahinnad pöörduvad inflatsioonist kiiremale tõusule ja müügiperioodid lühenevad. Positiivsuseks annab alust nii eestlaste paranev tulevikuootus kui ka pankade soov senisest rohkem laenata. Teisalt on olemas oht liigseks optimismiks. Tekib küsimus, kas näiteks Tallinnas arendajad uute korterite vajadust kogu mahus mitte üle ei hinda? Parim tõe kriteerium on muidugi praktika. Ärikinnisvara sektorisse jõuab majanduskasv alati viivitusega, kuid ka siin on halvimad päevad möödas.