Rootsi majanduskasvul on siin elavate inimeste majanduslikule käekäigule väga otsene mõju, kommenteeris SEB ökonomist Hardo Pajula täna avaldatud Rootsi statistikaameti teadet majanduskasvu kohta.
„Meie eksporti on viimastes kvartalites vedanud peamiselt töötlev tööstus,“ rääkis Pajula. „Aga et enamik Eesti pangandussüsteemist kuulub Rootsile, siis avaldub selle riigi mõju kaudsemalt ka kõikidele teistele majandusharudele.“
Rootsi statistikaameti teatel kasvas Rootsi majandus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,9 protsenti. Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas Rootsi SKP 2,1 protsenti.
Majanduskasv on kannustanud Rootsi keskpanka baasintressimäära tõstma ja keskpank ongi seda teinud juba kolmel korral. Panga prognoosi järgi kerkib intressimäär praeguselt ühelt protsendilt tuleva aasta lõpuks kahele protsendile ning 2013. aastaks 3,4 protsendile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pajula ütles, et kui muud tingimused jäävad samaks, peaks baasintressi määra tõstmine Eesti majanduskasvu kärpima. „Lühiajaliste intresside tõstmine tähendaks ühest küljest seda, et keskpank annaks Rootsi tarbijatele signaali vähem osta - mis vähendaks meie eksporti - ja pankadele sõnumi vähem riskida, mis pidurdaks meie laenukasvu ja sisetarbimist,“ selgitas Pajula.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rootsi majandus kasvas kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 6,9%, teatas täna Rootsi statistikaamet.
Kõige tähtsam ei olegi ehk see, kui mitu protsenti Rootsi majandus tõusis, vaid see, et tegu on positiivse uudisega, rõhutas Haljalas asuva pehme mööbli tootja OÜ Bellus Furnitur üks omanik Rolf Relander.
Kuigi Rootsi suurima majanduslehe võrguväljaandes di.se hüüdsid mitmed lugejad Rootsi III kvartali 6,9protsendilise majanduskasvu uudise peale „liiga vähe ja liiga hilja!“, on tegemist numbriga, mis peaks rootslasi rõõmustama panema.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.